Allergia: keha vastus võõrale ainele

Kas allergia on lihtsalt hõlbus diagnoos, kui tegelikku tõbe ei suudeta tuvastada, kommenteerib Tallinna Telliskivi Perearstikeskus perearst Urve Prits.

Tekst: Pille Mäe

Alati, kui mainitakse allergiat, meenub mulle ühe tuttava teatraali pajatus, kuidas ta kolm aastakümmet tagasi sattus Stockholmi Kuninglikus Ooperiteatris esietendusele. Publik oli seisuse- ja sündmusekohaselt viimase viigini sätitud- ja soengustatud, ümber peade ja õlgade hõljusid peenimad Pariisi parfüümid. Kui valgusvihk koondus dirigendile ning saal pimenes, hakkas kostma ühtlast nahistavat heli. Üheaegselt kõigist tooliridadest. Kogu see kuninglik publik kratsis ennast minutise pimeduseloori all ennastunustavalt!

Allergeenid
Allergeeni esmakordel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha, mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub alelrgiline raktsioon - allergeen ühineb antikehaga nuumraku pinnal, selel tulemusel purustatakse nuumraku kest ning vabanevadbioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis kahjustavad kudesi ning seeläbi põhjustavadki allergianähtudena lööbe, nohu või astmahoo.  

Kolm aastakümmet tagasi olid Lääne-reisid meie inimeste jaoks üsna haruldased. Sama harva sattus siis siinmail diagnoosiks allergia. Ent kolm aastakümmet on demograafide rehkendusis täpipealt üks inimpõlv. Just selle ajajupi võrra hiljem ei saagi enam öelda - terve inimpõlv.Oma lapsepõlvest mäletan õudusjudinatega, kuidas mind kiusas heinanohu. Keskkooli mõnusalt pikkadel suvevaheaegadel matkamas käies valvasin vaprasti kõik ööd kõigi kaaslaste und, sest minu nina ei kannatanud heinarõugus magada. Aga kui sündisid lapsed, kadus suvine turtsumine, nagu poleks seda iial olnudki. Nemad, paraku, võtsid "kombe" siiski üle - vanem laps talviti nina vesistades, noorem nahaketendusega kimpus...

Organismi ülitundlikus.
Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebakohaselt äge reaktsioon kehavõõrastele ainetele. Mis tahes välisteguritega kokku puutudes püüab inimorganism nendega kohenda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, selle kõige mõjul kujuneb välja ülitundlikus. Ülitundlikuse korral reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele.Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeenihulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste korral võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.

Üle maailma leviv haigus

Kellelt veel kui mitte perearstilt küsida, mis lugu meil siin allergia(te)ga üldse on. Kas pole see lihtsalt hõlbus diagnoos, mis tegelikku tõbe ei suudeta tuvastada?Tallinna Telliskivi Perearstikeskuse perearst Urve Prits nendib:"Maailmas ei ole kunagi olnud allergiat nii palju nagu praegu. Mõelge - Inglismaal on iga teine laps allergiline! Aga mida need lapsed söövad? Kõike, mis on pakendis, lisa- ja säilitusainetega... Vaatasin hiljuti filmi, kus üks ema kurdab, et ei saa midagi parata, ta pojale lihtsalt maitsevad kartulikrõpsud nii väga -, aga ta on nende vastu allergiline. Teistele lastele maitsevad krõpsud samuti, aga kui vanemad vennad koju tulevad, peavad nad oma krõpsud ära sööma seal, kus allergiline poiss neid parasjagu ei näe - kui ta oma isule järele annab, võib poissi tabada anafülaktiline šokk ja selle tagajärjel surm...Viisteist-kuusteist aastat tagasi olid rootslased üllatunud, et meil ei ole pooltki nii palju allergilisi lapsi kui neil. Rootsis oli juba tollal tavaline, et üks laps ei talunud üht, teine teist toiduainet - ja kui sul on kasvõi kaks last peres, siis mida üldse neile söögiks teha?! Rootslased võrdlesid ka nende ja meie 7aastasi ning paralleelselt kummagi riigi 2aastaseid lapsi. Selgus, et Eesti 7aastased on viis korda vähem allergilised, kuid meie väikelapsed on nüüd juba sama allergilised kui rootslased," räägib perearst.

Ekso- ja endoallergeenid
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid väliskeskkonnast pärinevateks ja organismis tekkinud allergeenideks.Väliskeskkonnast pärinevad ehk eksoallergeenid on elamutolm (lestad), õietolm, karvad, juuksed ja kõõm, mitmed toiduained ning keemilised ained ja ravimid. Need allergeenid on mittenakkuslikud; seevastu bakterid, viirused ja seened on nakkuslikud allergeenid. Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seedeelundite, naha või limaskestade kaudu; ravimid jõuavad organismi naha alal süstituna, lihastesse või veeni.Organismisisesed ehk endoallergeenid tekivad kudede kahjustumisel, mikroobide ja viiruste toodetavate mürkide, põletikuliste protsesside jms toimel. 

Sa oled, mida sa sööd

"Mis seal imet, kui vaatame oma toidukaubalette - kui keeks peab seisma külmkapis vähemalt kolm kuud ja sai ei tohi minna hallitama, sest nii on tootjale kasulik... " räägib perearst Urve Prits. "Kõik need loodusvõõrad lisandid ladestuvad meie kehasse, organism ei suuda neid lagundada ega väljutada. Loodulikku päritolu rasvad, valgud ja süsivesikud ehk suhkrud lagundab organism algosakesteks tagasi ja tarvitab ära. Mittelooduslikest ainetest aga meie loomulik ainevahetus jagu ei saa, need kogunevad ja kuhjuvad - ja loomuldasa võõrastest ainetest lahti saada püüdes üritab keha neist vabaneda naha kaudu. Nii tekivadki kohutavad sügelused, lööbed, rikutud nahk...Teine paik, mille kaudu organism püüab endale võõrast vabaneda, on hingamiselundid, limaskestad, kopsud. Allergiast tingitud astma on sedasi paramatu.Kui mõtleme oma toidulauale, siis viiekümne aastaga on tulnud toidule juurde - oh-issand, ma ei mäleta peast, kui mitusada või tuhat nimetust - lisaaineid, mida inimene kunagi varem pole tarbinud ega ole jõudnud nendega kohaneda. Ainevahetushaigusi pole kunagi olnud nii palju kui nüüd - ja allergia, samaviisi kui diabeet, mis on perearstide patsientidel praegu kõige sagedasem mure, on nimelt ainevahetusega seotud haigus." 

Ohtlik kodukeemia
Suurimaks aastalingseks allergiaohu allikaks peetakse kodukeemiat, mille kasutamiseta ei saa tõenäoliselt hakkama ükski tänapäeva majapidamine.Paljud allergoloogid on seisukohal, et suurimal osal juhustest, kus kodukeemia tekitab ülitundlikuse reaktsioone, ei ole süüdi puhastusvahendid, vaid nö "ohvrid" ise; kasutajad ei tutvu tihti põhjalikult vahendite kasutamisjuhenditega, ei järgi tootjate juhendeid ega soovitusi doseeringute ja enda kaitsevahendite kohta.Tänapäeval on teada sadu allergeene ja nende arv tõuseb pidevalt - peaasjalikult uute sünteetiliste ainete arvelt, mis sisalduvad parfümeeriatoodetes, hügieenitoodetes ja puhastuskeemias. Inimestele, keda vaevab tundlikkus kodukeemia vastu, on poes kodukeemiariiuli ees seistes päästvaks sõnaks "Sensitive" ehk tundlikule nahale mõeldud tooted.Tavaliselt on tundlikule nahale mõeldud pesupulbrite koostise eripära see, et sünteetilised pesuained on asendatud naturaalse seebipulbriga, mis ärritab nahka vähem, samuti on pulbrisse segatud rohkem vedelat koostisosa, vältimaks pesupulbritolmu teket kasutamisel. Pesupulbritele ei ole lisatud lõhnaaineid, valgendajaid ega konservante, need komponendid ongi reeglina naha ja hingamisteede ärritajad, Pesugeelides, vedelseebis ja nõudepesuvahendis on kasutatud hoolikalt valitud ja dermatoloogiliselt testitud komponente, vältimaks nahaärrituse teket. Lisaks eelmainitule peaks sellised tooted olema biolagunevad ja seega keskkonnasäästlikud.

Kes meist poleks kogenud, et kui probleemid töö- või pereelus kuhjuvad, siis on ka mõni tõbi käbekähku platsis. Teadjanaine Luule Viilmaa on kunagi öelnud, et nohu tekib solvumisest. Kas just sõnasõnalt uskuda, kuid tõlgendada kannatab seda väidet küll. Ütleme ju ärapahandatud inimese reaktsiooni kohta tihtilugu, et "hakkas turtsuma", kuigi ta lausa ei aevasta, ja sant enesetunne on kõnekeeli "nohune".Eks ole solvav, kui keegi trügib sulle külla sedasi, et üldse ei küsi, kas tohib tulla. Takkapihta tarib kaasa mõõdutundetult piraka moonakoti, nagu kavatseks jääda nädalaiks. Just samaviisi solvub organism, kui võõras aine tungib sisse omatahtsi - hakkabki turtsuma, nihelema-kihelema või hüsteerilise lörinaga vesistama, läkastama, tõmblema. Või arutult sebima, nagu äraehmatatud perenaine-peremees ikka.On inimesi, kes säilitavad rahu igas olukorras, ja on ka selliseid organsime. Loomuldasa leidub neid vähe, kuid rahulikuks jäämist - nii väliselt kui seespidiselt - annab treenida. Ei ole sugugi udujutt ega liialdus ning, kui järele mõelda, pole isegi imestada, et tasakaal ehk tasakaalukus - nii väliselt kui seemiselt - võib olla ravivahend number üks. 

Allergeenid

Allergeenide nimistu on õige pikk. Ülitundlikusreaktsiooni võivad vallandada nii bakteriaalsed kui keemilised allergeenid, toiduained ja ravimid. 

Bakteriaalsed allergeenid on ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevusest, ka põletikulistest kudedest. Igasugused kroonilised põletikukolded hammastes, kurgumandlites, põskkoopas, sapipõies, bronhides vm võivad organismi allergiseerida. 

Toiduained toimivad allergeenidena enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem. Lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine (eriti kala, muna) suhtes võib püsida kogu elu. Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, šokolaad, kakao, mesi, maitseained (vorstid). Puu- ja juurviljad põhjustavad allergianähte tavaliselt vaid toorelt kasutades, keetmisel ja ka külmutamisel see mõju kaob. Allergeenina võivad toimida toiduainetes seisalduvad konservandid (bensoehape, naatriumbensoaat, metabisulfit, atsetüülsalitsüülhape), värvained (kollane toiduvärv tartrasiin) ja muud lisandid - piimas antibiootikumide ja pesuainete jäägid, juurviljades väetiste ja mürkainete komponendid. 

Keemilised ained, sealhulgas ravimid on üpris sagedased allergeenid. Ülitundlikus võib tekkida nii kutsetööl keemiliste ainetega kokku puutudes kui ka - ja paraku üha sagedamini - neid koduses majapidamises kasutades. Keemilised ained satuvad organismi enamasti hingamisteede või naha kaudu, põhjustades allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte. 

Kontaktallergia on omapärane reaktsioon, mis ilmneb allergeeniga otsesel kokkupuutekohal nahal. Peamised kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid, mille mõjul võib tekkida kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemedus.

Tahte organ - maks

Nii loodus- kui kehaomaste ja samavõrra - võõraste ainete töötlemisega tegelevad meie kehas maks ja sapp. "Maks on see, mis ehitab," ütleb antroposoofilist meditsiinikäsitust usaldav perearst Urve Prits. "Ja sapp on see, mis lammutab. Kõik see, mida organism ei saa ära kasutada, jääb võõraste aintena kehasse alles." Jääb taagaks, koormaks, tüliks... "Liiatigi - maks on tahte organ," jätkab perearst antroposoofia vaatevinklist. "Kui maks saab kahjustada, saab pärsitud ka inimese tahe. Kui maks peab ladestama võõraid aineid, saab inimese tahe selle läbi blokeeritud.Noorte meeste ja naiste hingevaevad, hirmud ja häbid vanemate pärast, elu mõtte otsingud ja keskeakriisid, tühjatampimise tunded, ahastused ja ängid, elu raskuskeskme nihkumine tasakaalust välja - kõik seegi on otseselt seotud allergianähtudega," toonitab doktor Prits. Ja lisab:"Antroposoofia õpetab protsesse nägema inimese kehas. Antroposoofiline õpetus on eriline - see ei ütle üheselt ette, et tee nii või naa, vaid õpetab nägema loodust kui protsessi ja inimest ennast selle sees. Antroposoofiline meditsiin - see on hinge mõistmine, et aidata."

Algus ikka lapsepõlves

Perearst kõneleb vanaemast, kes miskipärast oma tütart ja väimeest lapselapse ravimisel sugugi ei usaldanud. Vanaema hirm ja paanika mõjusid tundlikule tüdrukutirtsule nii, et tegelikult juba terveks aidatud lapsel tõusis palavik eluohtliku piirini. Kõneleb surmahirmuga heidelnud poisipõnnist, kelle rasket haigust vanemad ei taibanud kahtlustadagi, kui kes alailma kordas: "Ärge mind pange sinna musta kasti!" Kõneleb elule päästetud lapsest, kes veel üheksa-aastasena kippus isale sülle ja sosistas: "Tead, isa, kuidas ma sind armastan! Kui ma järgmises elus olen ühe teise isa põlve peal ja ütlen talle samamoodi, siis sa ära usu. Tegelikult armastan ma ka siis ikkagi sind.""Laps tuleb siia ilma, et kogeda armastust - aga kui paljudel puhkudel ta ei koge seda!" ohkab doktor Prits. Meenutades oma hiljutist jutuajamist koolmeistrist sõbratariga, kes kurtis esimese klassi naakmanni väljakannatamatu käitumise üle ja plaanis õpetajate ühisel nõul poiss koolist välja visata. "Kuula, mida sa räägid - see poiss on alles seitsmeaastane ja juba öeldakse talle: "Sa oled ülearune!" Allergias tuleb näha põhjusi, mitte ainult tagajärgi," toonitab usutletud perearst.

Oma valik

Allergia võib ilmneda igas eas. Sestap tasub oma vastupanuvõime eest hoolt kanda eluläbiselt. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Unustamata, et igasugu actamelid üksinda imet ei tee. Kui aga allergianähud on juba platsis, siis loomulikult tuleb neid vallandanud ning vallandada võivatest allergeenidest eemale hoida. Valides, mida sööd ja mida pereliikmetele pakud; mida endale peale määrid: millist õhku hingad; kuidas oma ümbrust kujundad. Valides sedagi, mida mõelda ja tunda ja mis tundeid oma tegemistega kaaslastes tekitad.

Et allergiat ära hoida,

• ära suitseta
• väldi tolmust ja suitsust keskkonda, tugevaid lõhnu ja kemikaale
• jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude esinemise kohta õhus
• ära mine sulle allergia tekkeks ohtlikul perioodil heinamaale ega metsa
• niida majaümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts)
• ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevasti lõhnavaid lilli
• kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu
• tuuluta tuba varahommikul, mil õues on vähem õietolmu
• ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu
• tuuluta ruume sageli, eriti magamistuba; püüa relatiivne niiskus hoida alla 45%
• ära kuhja magamistuppa suuri vaipu ega tolmukoguvat mööblit
• vaheta voodipesu vähemalt 2 nädala tagant ja pese üle 60 kraadises vees
• ära kanna sünteetilisest materjalist pesu
• ära kasuta allergiat tekitavaid ravimeid ega kosmeetikavahendeid
• ära kasuta allergiat tekitavaid toidu- ega maitseaineid

Kodutohter juuli-august 2009