Kuigi suures osas peitub väikelapse allergia põhjus lapse enda organismis ehk siis selle ülitundlikkuses, määravad allergiailminguid ka välised tegurid, mida pisikene inimene ei suuda taluda. Kevaditi ja suvel tekitab tuultolmlevate taimede õietolm allergiat just konkreetsele õietolmule.
TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Maire Vasara sõnul ilmneb see probleem enamasti alles teismeeas, kuid on juhtunud, et ka noorematel lastel esineb õietolmuallergiat. Allergilise nohu ja silmapõletiku sümptomeid tekitavad kevadel lehtpuud, kesksuvel heintaimed ja hilissuvel korvõieliste sugukonda kuuluv puju.
- Mitte ainult kevadel
Õietolmuallergia vallandub enamasti konkreetse taime õitsemise kõrgperioodil, kuid meie kliimas liigub õietolmu peaaegu aastaringselt, sest näiteks sooja vananaistesuve ajal alanud õitsemise võib puju lõpetada alles novembri algul. Samas leidub lepa õietolmu teinekord õhus juba veebruaris. Kui õietolmu parasjagu õhus ei ole, võivad allergilisi ristreaktsioone koos tolmudega anda teatud toiduained (õun, tomat, pähkel, porgand jpm). Toiduained võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone nii hingamisteedes, nahal kui seedetraktis.
- Millised allergianähud on imikul esimesed, kuidas ema need ära tunneb?
- Kas koolieelikutel esineb ka sarnaseid allergianähte või erinevad need millegi poolest?
- Mida teha, et allergianähud ei süveneks vanusega?
- Millest tekib allergiline nohu?
Missuguste ravivõtetega saab allergilisest nohust jagu?
"Esmane ravivõte allergilise nohu korral on vähendada või vältida kontakti allergeeniga," selgitab dr Vasar. Sesoonse allergilise nohu korral muidugi ei saa kokkupuudet õietolmudega täiesti vältida. Tuleb meeles pidada, et allergilise nohu korral võivad vaevusi süveneda ka mitmed ebaspetsiifilised ärritid - õhk, tugevad lõhnad) nt kodukeemiavahendid), temperatuuri kõikumine jne. Seetõttu on allergianähtude vähendamisel oluline sellistest ärrititest hoiduda. Kui see ei õnnestu, leevendatakse vaevusi ravimitega. Erinevad ninasisesed soolalahused (füsioloogiline, merevee, ookeanivee) puhastavad nina sekreedist, koorikutest ning allergeenidest ja seega vähendavad nohu sümptomeid.
Allergilise nohu traditsiooniline ravim on antihistamiinikum, mida saab apteegist osta retseptita. Antihistamiinikumide toime on igale patsiendile erinev ning pole ka selgelt teistest efektiivsemat, kõigile sobivat preparaati. Kui antihistamiinikumid pole piisavalt tõhusad, valitakse lokaalne kortikosteroidninapihusti, mida Eestis väljastatakse enamasti retseptiga."
"Kui nohu on tingitud kodutolmulesta allergiast," selgitab dr Reismaa, "siis on vaja parandada sisekeskkonna tingimusi nii palju kui võimalik - uus voodimadrats, puuvillased linad, patju pesta vähemalt kaks korda aastas ning kloppida nord nädalas, tekke tuulutada iga nädal. Voodiriiete ja patjade pesemisel peaks veesoojus olema vähemalt 60°. Kui on toiduallergeene, mis kutsuvad reaktsioone esine nii nahal kui hingamisteedes, tuleks neid sisaldavaid toite mõne aja vältida. Võimalusel mitte liialdada allergiat esilekutsuvate toiduainetega, vaid tarbida neid talutavas koguses."
- Mida teha lööbe korral?
"Kui aga imikul või koolieelikul on tekkinud äge nõgeslööve, mis on vaja antihistamiinseid ravimeid," selgitab dr Vasar. Atoopilise dermatiidi korral on keskne probleem nahasügelus ja kuivus ning seetõttu on väga oluline igapäevane nahahooldus niisutavate kreemidega. Lapsele on vaja leida sobivaid lõhnatu kreem ja vanniõli, eelistada tasub ülitundlikule nahale sobivaid tooteid.
Allergilise lööbe korral on vaja nahka kreemitada rohkem kui 1-2 korda päevas, eriti talvisel ajal, kui kütmisest tulenev kuiv ja soe õhk eluruumides omakorda põhjustab nahakuivust ja nahapõletiku ägenemist.
Kui kõigepealt välistatakse võimalikud toiduallergeenid, aitab see samuti löövet vältida. Aga kui lööve tekib rinnapiimatoidul oleval lapsel, tuleks emal mõelda, mida ta ise lähitundidel, maksimaalselt viimase 2-3 päeva jooksul sõi-jõi - maiustusi, kooke, imporditud puuvilju, kas tsitruselisi, virsikuid, melonit, ananassi, õunu; eredavärvilisi juurvilju (toores porgand, tomat, paprika), mahlajooke."
Dr Reismaa soovitab juba kujunenud allergianähtude korral süüa metsamarju: jõhvikaid, pohli, mustikaid; koduaiast punaseid sõstraid ja karusmarju. Hea on juua arooniamahla ning nõgeseteed, süüa sibulat ja oblikaid.
- Kui lapsel on allergianähud, millal peab ema kindlasti pöörduma arsti poole?
Dr Reismaa sõnul ei ole kindlaid tunnuseid, mille ilmnemisel tuleks pöörduda arsti poole. "Kuid soovitus on: kui nahanähud on kestnud pikemat aega (mitu kuud) ja/või süvenevad, niisutavatest kreemidest ja võimalikes haigusnähte tekitavate toiduainete väljajätmisest menüüst pole abi olnud, siis tuleks minna arsti varstivõtule. Kui lapsel on püsiv nohu (vesine nohu või ninakinnisus, nina sügeleb, ta aevastab, silmad sügelevad; köhatused füüsilisel koormusel või korduvad hingamisraskused kas viirusinfektsioonist tingituna või ilma nähtava põhjuseta), siis on soovitav minna allergoloogi konsultatsioonile."
- Kui paljud allergianähud on lapsel päritud ja kuidas?
- Kas laste allergiaid ravitakse rohkem looduslike ravimite või hoopis apteegipillidega?
Dr Reismaa lisab: "Kuna allergia avaldub enamasti õietolmudele, tolmulestadele ja loomsetele allergeenidele, võime teinekord looduslike ravimitega saavutada isegi vastupidise efekti - allergilise reaktsiooni ägenemise. Näiteks esineb allergia puju õietolmule. Puju allergeen on sarnase ehitusega nagu kummeli, aialille ja piparmündi oma. Kui pujuallergik tarbib taimseid teesid või "looduslikke" ja "hüpoallergilisi" kreeme, mis sisaldavad eelnimetatud taimseid osiseid, siis võime saada allergilise reaktsiooni intensiivistumise ega üldse mitte raviefekti."
- Kuidas selgitada lapsele allergia olemust? Et ta saaks sellest ka ise aru.
Dr Reismaa kogemused on näidanud, et lapsed on väga taibukad, "teinekord nad lihtsalt kasutavad lapsevanemaid ära, kuna ei pea ise vastutama. Kuid laps mõistab üsna varakult, missugused toiduained või keskkonnategurid põhjustavad talle ebameeldivusi, ta oskab üsna varakult meelde jätta, millal ja kuidas ravimist võtta. Teismelistega on raskem, sest temal tekib küsimus: miks mina olen teistsugune? Miks mina ei või seda, mida teised võivad (maiustused, kartulikrõpsud, koka jms)? Kuid ka see periood möödub."
Kodutohter 5/2010