.jpg)
Nii noorte kui ka vanade tervis sõltub kehalisest
võimekusest ja piisavast liikumisest. Kui varem arvati, et astmaatikud ja
allergikud peavad end säästma ega tohi sportida, siis nüüd on see arvamus ümber
lükatud.
Et kehaline koormus võib siiski ka allergia vallandada, peab
sportida sooviv allergik järgima arsti soovitusi ja treenides arvestama
mõningaid põhitõdesid.
Füüsilise pingutusega kaasnevat hingamisraskust kirjeldas
Kreeka arst Aretaeus juba II sajandil: „Kui pärast jooksmist, võimlemist või
töötamist muutub hingamine raskeks, on tegemist astmaga.” Nii võib
pingutusastmat määratleda tänapäevalgi: hingamisteede ahenemisest põhjustatud hingamisraskus
füüsilise koormuse ajal või kohe pärast selle lõppemist. Peale hingamisraskuste
võib tekkida ka muid astma tunnuseid: köha, vilistav hingamine, hingeldus,
ebameeldivustunne rindkeres. Kui hingamisteed on ahenenud, kuuleb arst kopsudes
kiuneid ja vilinaid.
Miks tekib kehalise koormuse ajal astmahoog, kuigi
allergeeniga, s.o tavalise astmahoo vallandajaga pole kokku puututud? Kehalise
pingutuse ajal hakatakse kiiremini ja sügavamalt hingama, mistõttu õhuvoolu
takistus ninas suureneb ja hingama hakatakse suu kaudu. Läbi suu sisse hingatud
õhk ei soojene ega niisku ning arvatakse, et kopsudesse sattuv külm ja kuiv õhk
ongi peamine astmahoo vallandaja. Seetõttu peab astmahaige treening algama
soojendusega (15–25 min), et hingamisteede temperatuur järsult ei kõiguks ja veekadu
ei väheneks. Intensiivsele treeningule peab järgnema 10–15-minutiline
lõõgastumine. Tähtis on meeles pidada, et treeningu ajal tuleb püüda hingata
nina kaudu. Treenima peaks soojas ja niiskes keskkonnas ning talvel väljas nina
ja suu kinni katma. Tähtis on korrapäraselt tarvitada astmaravimeid, sest halvasti
ravitud astma puhul on pingutusastmahoo tekkimise tõenäosus u 90%. Hoogu
aitavad vältida ka 15–20 minutit enne kehalise koormuse algust võetavad
lühitoimelised bronhilõõgastid.
Astmahaige peab valima endale ja kehale meelepärase
spordiala, kus kiire tegevus vaheldub puhkepausidega. Toatolmuallergia korral
tuleb treenida õues. Õietolmuallergiaga inimesed peaksid õietolmuperioodil
sportima siseruumides. Loomakarvaallergikuile ei soovitata ratsutamist.
Treeningukoha valimisel peaks peale allergeenide arvesse võtma ka muid
keskkonnatingimusi, nt vältima saastatud õhuga piirkondi.
Astmaatikuile ei sobi ka allveesport, sest astmahoo puhul ei
saa inimest vee all aidata. Kuid samal ajal peetakse ujumist astmaatikutele
sobivaimaks alaks, sest treenitakse soojas ja niiskes keskkonnas ning
ujumisliigutused arendavad ülakehalihaseid ja suurendavad kopsumahtu. Vältida tuleks
aga klooririkkaid basseine. Ei sobi ka pikamaa-alad, sest kestva pingutuse
korral on astmahoo tekkimise oht suur.
Allergilise nohu ja atoopilise dermatiidi korral peaks
spordiala valima nii, et välditaks allergiat esile kutsuvaid allergeene.
Allergilise nohu puhul tuleb hoiduda basseinis ujumisest, sest kloor ärritab
nina limaskesta. Ka atoopilise dermatiidiga inimene ei pruugi taluda kloorist
vett. Pärast basseinis käimist peab ta kindlasti oma nahka kreemitama niisutava
kreemiga.
Peale eelnimetatute on kehalise pingutusega seotud veel kaks
väga harva ette tulevat allergiahaigust.
Kolinergiline nõgestõbi ehk urtikaaria tekib
kehatemperatuuri tõusmise korral (palavik, kuum dušš, higistamine, füüsiline
või emotsionaalne pingutus). Nahale ilmuvad punased, sügelevad punktitaolised
kublad, mis pärast treeningut kahe kuni nelja tunni pärast iseenesest kaovad.
Erinevalt pingutusastmast tekib kolinergiline nõgestõbi pigem soojas ja niiskes
keskkonnas.
Kehaline pingutus võib põhjustada ka anafülaksiat, mis võib
õigeaegse abi puudumisel lõppeda surmaga. Sageli on sel puhul tegemist mitme allergiat
vallandava teguri kokkusattumisega. Inimene võib tavaliselt sportida
probleemideta, kuid teatud toidu või ravimi võtmine enne treeningut vallandab
allergiahoo. Anafülaksiaohu korral peab inimene sportides alati kaasas kandma
EpiPen’i süstalt. Ka on soovitatav neli kuni kuus tundi enne treeningut süüa,
kuid seda tingimust on üsna raske täita.
Allergiahaigus ei takista sportimist. Järjepidevad
treeningud parendavad kehalist võimekust, tugevdavad hingamis- ja
vereringeelundeid, lihaskonda ning vähendavad allergiahoo tõenäosust. Tuleb
vaid valida sobiv spordiala ja rakendada õigeid ravi- ja astmahoo vältimise
abinõusid. Treeni kellegagi koos, kes vajadusel aitaks või abi kutsuks.
Tiina Voor
Tartu Ülikooli kliinikumi lastearst
Tartu Ülikooli teadur
EPL Allergialeht nr.4
