Toataimed - looduslikud õhuvärskendajad

Et toalilled meile häid emotsioone pakuvad, on kõigile selge. Aga et taim võib olla ka õhuniisutaja või -puhastaja eest, seda kõik teada ei pruugi.

Pildil kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus Lutescens)



Victoria Parmas

Aasta alguses (2008) andis toataimede tervistavast mõjust hea ülevaate Tallinna Botaanikaaia näitus "Eluaseme tervis on meie tervis", mille koostasid Taimi Piin-Aaspõllu ja Taimi Puusepp.
Taimed saavad suure osa oma elutegevuseks vajaliku neid ümbritsevast õhust, kasutades ära süsihappegaasi ja tootes hapnikku. Lisaks süsihappegaasile on aga toaõhus teisigi kahjulikke ühendeid, mille kaotamisega taimed hakkma saavad.
Õhus leiduvad orgaanilised ühendid, nagu piiritus, eeter, tärpentin ja fenool, halvendavad oluliselt toaõhku, vähendades inimeste keskendumisvõimet. Siseõhus leidub ka ammoniaaki, mis võib pärit olla ehitusmaterjalidest, värvidest või puhastusvahenditest, samuti inimese elutegevuse produktidest.
Mürkidest on toaõhus enam levinud formaldehüüd. Seda eraldavad väikestes kogustes puitlaastplaadid, plastmassid, vahtplast ja teised viimistlusmaterjalid. Samuti satub seda õhku põrandakatetest, liimidest, prügikottidest ja isegi paberkäterättidest. Siseõhu kvaliteeti halvendavad ka inimeste väljahingatavad gaasid.

Kasulikeim toataim - kuldviljakpalm

NASA alustas saastatud siseõhu uurimisega 1980. aastatel.
Teadlane John C. Stennis tõestas, et toataimed suudavad puhastada õhku suletud siseruumides. Katsetega on tõestatud, et taimed suudavad õhust eraldada kahjulikke ühendeid.
51 uuritud toataime hinnati 10-palli süsteemis ja neljast aspektist; keemiliste gaaside eemaldamise, kasvatamise ja hooldamise kergus,kahjuritele vastupidavus, niiskuseraldusvõime. Kõige kõrgema hinde 8,5 palli sai kollakas kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus Lutescens).

Kuidas taimed õhku parandavad?

Taimed eraldavad ühendeid, mis alandavad hallituseoste ja bakterite kontsentratsiooni õhus. Taimedega haljastatud ruumide õhk sisaldab 50-60 % vähem hallitusseente eoseid ja baktereid kui taimedeta ruumis.
Arvuti kiirguse ja müra kahjulikku mõju aitavad vähendada eeterlikke õlisid sisaldavad taimed, mille värskendavad lõhnad stimuleerivad inimorganismi tegevust. Taimed on soovitav panna töötava arvuti kõrvale, kuid mitte lähemale kui 30 cm.
Toaõhku rikkuvate mikroobide arve on seda väiksem, mida niiskem on õhk meie ümber. Inimese jaoks parim õhuniiskuse protsent on 50-60. Eriti kuiv on toaõhk talvel kütteperioodil. Alla 30-protsendilise õhuniiskusega ruumis on vaja juba õhuniisutajaid, sest nii kuiv õhk mõjub inimese limaskestadele ja nahale ärritavalt.
Õhuniisutaja ülesannet täidavad ka taimed, sest üle 90% veest, mis me neiel anname, tuleb lehtede kaudu ümbritsevasse õhku tagasi. Veeaurud seovad imeväikeseid tolmuosakesi, mis muutuvad raskemaks ja sadestuvad kiiremini ning õhk muutub ka puhtamaks.

Parimad õhuniisutajad:

Kollakas kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus Lutescens)
Mägipalm (Chamaedorea seifrizii)
Nefroleep (Nephroleis)
Kõrge vitspalm (Rhapis excelsa)
Kummipuu (Ficus elastica)
Draakonipuu (Dracaena)
Harilik luuderohi (Hedera helix) (Pildil)
Laose datlipalm (Phoenix roebelenii)
Tõlvlehik (Spathiphyllum)
Sulgjas nõelköis (Epipremnum pinnatum)

Inimorganismi tegevust stimuleerivad eeterlike õlidega taimed:

Tsitrused (Citrus)
Lõhnav pellargoon (Pelargonium graveolens)
Tee-melaleuka (Melaleuca alternifolia)
Harilik loorber (Laurus nobilis)
Harilik mürt (Myrtus communis)

Haigustekitajaid, sealhulgas stafülokokke ja streptokokke, neelavad taimed:

Begooniad (Begonia)
Harilik mürt (Myrtus communis)
Diifenbahhiad (Dieffenbachia)
Piimalilled (Euphorbia)
Havisabad (Sansevieria)
Tradeskantsiad (Tradescantia) (pildil)
Nõgeslehed (Acalypha)

Seeninfektsiooni vastu aitavad taimed:

Lavendel (Lavendula) (pildil)
Harilik mürt (Myrtus communis)
Rosmariin (Rosmarinus)
Eukalüpt (Eucalyptus)
Hiidiisop (Agastache)

Parimad ammoniaagi eemaldajad:

Kõrge vitspalm (Rhapis excelsa)
Habemätas (Liriope)
Andre flamingolill (Anthurium andraeanum) (pildil)
Aedkrüsanteem (Dendranthema x grandiflorum)
Vau-tiigerlehik (Calathea macoyana)
Dendroobium (Dendrobium)
Vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans)

Parimad formaldehüüdi eemaldajad:

Kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata) (pildil)
Aedkrüsanteem (Dendranthema x grandiflorum)
Gerbera (Gerbera)
Dereema draakonipuu (Dracaena deremensis)
Mägipalm (Chamaedorea seifrizii)
Kummi-viigipuu (Ficus elastica)
Harilik luuderohi (Hedera helix)
Bensoe-viigipuu (Ficus benjamina)

Kahjulikud taimed?

Kui taimede kasulikud omadused on teaduslikult tõestatud, siis nende kahjuliku mõju kohta andmeid ei ole. Küll nimetatakse ohtlikeks kõiki mürgiseid taimi. Maailmas leidub üle 10 000 liigi mürgiseid taimi, kellest enamik kasvab troopikas ja lähistroopikas.

Taimede puhul kehtib tihti reegel - mida erksavärvilisem ja kirjum, seda mürgisem. Ka botaanikaaia näitusel leidis see põhimõte kinnitust. Kasulike taimede nurk oli täiesti roheline, ohtlike taimede reas särasid mitmete piimalillede punased õied või kõrglehed, rippusid purpursed nõgeslehe õisikud, torkasid silma väga mürgise ebakrootoni (pildil) kollase-punase-oranzikirjud lehed.
Seega võivad kasulike, õhku puhastavate taimede nimistu taimed olla samas ka ohtlikud. Lisaks mürgilisusele võib peavalu ja uimasust tekitada ka mõnede õitsvate taimede lõhn.
Mürgiseid taimi ei maksa kodust välja visata, sest aknalaual kasvades ei kujuta nad mingit ohtu. Neid tuleb vaid hoida laste ja loomade käe-, käpa- ja hambaulatusse sattumast. Allergikud tõmmaku aga kätte kummikindad, kui nad taime puhastavad või ümber istutavad.

Mürgiseid taimi võib grupeerida järgmiselt:

• Taimed, mis otsesel kokkupuutel põhjustavad vaevusi.
• Taimed, mida süües võib tekkida vaevusi.
• Taimed, mille mahlaga kokkupuude põhjustab vaevusi.

Kodukiri: Tervislik kodu kevad-suvi 2008