Probiootikumid võivad õigesti kasutatuna organismis korda saata palju head

Probiootikumid (tõlkes "elu eest" või "elu poolt") on inimese soolestikust iso­leeritud bakteritüved, mille omadusi on põhjalikult uuritud. Enne tarvitamist läbi­vad need ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Probiootikumid ehk eubiooti­kumid on bioloogiliselt aktiivseid mikro­organisme sisaldavad preparaadid, mis toimivad tervisele kasulikult. Probiootiku­midena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille, bifidobaktereid, aga ka pärmseeni ja teisi batsille.

Prebiootikumid on ained, mis soo­dustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist.

Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ­ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielis­tes, nisus, sibulas, küüslaugus, banaanis ja porrus. Prebiootikume on hakatud lisama ka imikute piimasegudele.

Et probiootikum hakkaks organismis hästi paljunema, on kasulik seda manusta­da koos prebiootikumidega. Sünbiooti­kumid ongi preparaadid, milles on nii pro- kui ka prebiootikume. Probiootikume sisaldavatele piimatoodetele lisatakse teraviljatooteid ning puu- ja köögivilju, milles on mikroobide arengut soodusta­vaid kiudaineid.

Probiootikumid ei asenda inimese oma mikrofloorat, vaid aitavad muutuste kor­ral selle uuesti tasakaalu viia. Soolefloora teisenemised tekivad sageli antibiootiku­mide võtmisel, operatsioonide ajal või soo­lenakkuste korral.

Probiootikumide toime

Hinnanguliselt on inimese organismis kümme korda rohkem mikroobe (umbes 10¹⁴) kui keharakke (umbes 10¹³). Mik­roobiliike on enam kui 400. Palju mikroo­be paikneb nahal, suus, naise suguteedes ja muidugi kõige rohkem sooletraktis.

Toidu seedumine algab juba suus, kuid imendumine toimub põhiliselt peensooles - ühes grammis soolesisus on mikroobe10⁶ -10⁸, jämesooles veelgi rohkem. Ena­mik toitaineid imendub peensooles, kuid näiteks piimasuhkru ja kiudainete seedu­mine jätkub jämesooles ja selles osalevad mikroobid.

Probiootikumide ainevahetuse lõpp­produktideks on piimhape ja äädikhape. Tekkinud happed langetavad sooles pH väärtust ja pärsivad haigusi tekitavate bakterite kasvu.

Kõige sagedamini lisatakse probiooti­kume bakterikultuuri kontsentraadina pii­matoodetele, näiteks keefirile, jogurtile, juustule, kuid ka piima alusel toodetud toiduainetele ja -lisan­ditele. Jogurti juure­tises olevad Lacto­bacillus bulgaricus ja Streptococcus thermo­philus aitavad ensümaatiliselt töödelda (fermenteerida) pii­ma, kuid nad ei ole küllalt vastupidavad maomahla toimele ning neid jõuab seedetrakti suhteliselt vähe. Samas on neil lak­toosi lõhustav toime, mis lubab piimatalu­matusega inimestel tarbida hapendatud piimatooteid. Seetõttu on õigustatud ka nende nimetamine probiootikumideks, kuigi neid eraldi piimatoodetele ei lisata.

Probiootikumid on maohappe ja sapp­hapete mõju eest piimatoodetes paremini kaitstud, sest puhverdavad liigse happe. Madalamatel temperatuuridel säilitades püsivad probiootikumid piimatoodetes paremini kui soojas. Kontsentreeritud ja kuivatatud pro­biootikumide rakke müüakse toidulisan­ditena pulbri, kapslite või tablettidena. Sellisel kujul on probiootikume mugav võtta ja neid saavad kasutada ka piima­allergiaga inimesed.

Rootsi firma Biogaia on leidnud nutika lahenduse, pannes probiootikume joogikõr­resse, kust need vedeliku sisse satuvad.

Kas kõigil probiootikumidel on ühesu­gune toime inimorganismile? Kaugeltki mitte. Eri bakteritel, nende tüvedel, liiki­del on erinevad võimed.

Kõige paremini uuritud bakter on Lactobacillus GG, mille tervisele kasulike oma­duste kohta on avaldatud palju teadusartikleid. See bakteritü­vi pärineb Ameerikast ja jõuab meie toidulauale Soome kaudu Valio firma toodetes Gefiluse nime all. Gefiluse tooted on saadaval nii poes piimatoodetena kui ka apteegis kaps­litena.

Gefilus Plusi kapslid sisaldavad Lactobacillus rhamnosus GGd 14%, mikro­kristallilist tselluloosi 58%, želatiini 27% ja magneesiumstearaati. Ei sisalda laktoosi. Sobivaks annuseks peetakse nii täiskasvanutele kui ka lastele üks kapsel kaks korda päevas. Väikeste laste puhul võib proovida ka väiksemat annust, jagades kapsli sisu kaheks ning andes koos vedelikuga. Gefilus Basicu kapslites on rohkem pii­mavalgujääke kui Gefilus Plusi tablettides ning seetõttu ei sobi need piimaallergiaga patsientidele. Toatemperatuuril võib kaps­leid hoida kuni kaks nädalat, külmkapis isegi 9-12 kuud.

ME-3 ehk Lactobacillus fermentum on Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudis koostöös biokeemia instituudiga kindlaks tehtud väga heade antioksüdantsete oma­dustega laktobatsill. Lactobacillus fermen­tumit lisatakse piimatoodetele, mis kanna­vad Helluse kaubamärki. Seda laktobatsilli iseloomustab kõige paremini väljend "oma ja hea", sest on algselt isoleeritud eesti lapse sooletraktist.

Lacto Seveni (seitse mikroobi+ inuliin) valmistaja on Soome firma Vitabalans OY. Piimhappebakterid (Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium longum, Streptococcus faesium, Streptococcus thermophilus, Lactobacillus bulgaricus, Lacto­bacillus plantarum, Leoconostoc mesen­teroides) moodustavad selle koostisest 10% ja prebiootikum inuliin 75%. Lisaainetena on tablettides mikrokristalliline tselluloos (E 460), magneesiumstearaat (E 470b), silikoondioksiid (E 551). Täiskasvanute annus on 1-2 tabletti kaks korda päevas, lastele üks tablett kaks korda päevas.

Actimel (actieve melk = aktiivne piim, flaamikeelsest väljendist) sisaldab Lactobacillus casei Defensist + Streptococcus thermophilust ja Lactobacillus bulgaricust. Tootjaks on firma Danone. Igas Actimeli pudelis on väidetavalt 10 miljardit L. casei DN 114001 (tootenimetusega Lactobacillus casei Defensis) bakterit ja seda soovitatakse päevadoosiks nii lapsele kui ka täiskasvanu­le. Actimeli tuleb hoida temperatuuril +2 kuni +6 °C, seda ei tohi soojendada ega kül­mutada. Ei sisalda säilitusaineid, kunstlikke värv- ega lõhnaaineid.

Enterol on pärmseenest Saccharomyces boulardii valmistatud preparaat. Üks kap­sel sisaldab Saccharomyces boulardiid 282,5 mg (vastab 250 mg pärmile ja 32,5 mg laktoosile). Soovitatav annus on 1­2 kapslit 1-2 korda päevas. Kapsli võib nee­lata koos veega või selle sisu segada joogi või toidu sisse. Et kapslis on elusad rakud, ei tohiks jook ega toit olla liiga kuum ega ka jääkülm. Preparaati võivad immuunpär­situd ja intensiivravil olevad patsiendid kasutada ainult arsti teadmisel ja soovitu­sel. Enteroli ei saa võtta need, kes ei talu pärmi, ning patsiendid, kes tarbivad suu­kaudseid seenevastaseid ravimeid.

Kuidas teha õige valik?

Probiootikumi manustamisest vöiks ühe või teise häda puhul abi olla, kuid milline poes või apteegis müüdavatest toodetest valida? Sageli tehakse esimene valik selle põhjal, mida on arst või tuttav soovitanud või millest on keegi lähedane kasu saa­nud. Meil kõigil on erinev, ainult endale omane füsioloogia, toitumine ja toitumus, soole mikroobide kooslus. Testi, mille alu­sel teha kindlaks individuaalne sobivus ja öelda, et see on sulle parim, ei ole olemas. Seega võib probiootikumi valikul lähtuda ka lihtsalt sisetundest. Väidetavalt võiks mingi toote hea mõju selguda ka esimese kasutuskuu jooksul.

Seedetrakti pind on ligikaudu 300 m², mis on võrreldav tenniseväljaku suurusega. Mikroobide kogukaal on ligikaudu üks kilo ja seedetrakti kaudu oleme väga tihedas kontaktis väliskeskkonnaga, seal leiduvate mikroobidega. Viimasel ajal on meie söök muutunud aina steriilsemaks, sest sööme töödeldud ja üsna tihti ka bakterite kasvu pärssivaid aineid sisaldavat toitu. Pro­biootikumidega saab olukorda veidi kom­penseerida. Kasu on nendest põhiliselt tar­vitamise ajal, sest pikemaks ajaks nad meie soolestikku püsima ei kipu jääma.

Äärmiselt naiivne oleks loota sellele, et probiootikumikapsli võtmine või jogurti söömine korvab toitumises tehtud vead. Probiootikumid on kõigest üks väike osa tervislikust toitumisest, need kuuluvad nn toidu koostisse.

Probiootikumid aitavad:

• viirusliku diarröa ehk kõhulahtisuse,
• antibakteriaalse ravi järgse düsbioosi ehk mikroobide tasakaalu nihke,
• reisikõhulahtisuse (tekib reisimisel riiki, kus ei pöörata hügieenile erilist tähelepanu),
• ärritatud soole sündroomi,
• põletikulise soolehaiguse (haavandiline koliit, Crohni tõbi),
• Iaktoosi ehk piimasuhkru talumatuse,
• hüpertensiooni ehk vererõhu kõrgenemise,
• pahaloomuliste kasvajate,
• vaginoosi ehk tupe haigusseisundi (tupepõletik, valgevoolus),
• Helicobacter pylori nakkuse
• neerukivide,
• vere suure kolesteroolisisalduse
• allergia korral.

Probiootikumise tõestatud toime:

• taastavad antibiootikumravi järgselt normaalse soolefloora,
• osalevad laktoosi ehk piimasuhkru lõhustamisel ja seetõttu paraneb piimasuhkru omastamine ja taluvus,
• soodustavad kaseiini lammutamist ja seega vähendavad piimaallergia nähtu­sid,
• parandavad B-grupi vitamiinide ja raua imendumist,
• soodustavad luude ainevahetuseks väga vajaliku kaltsiumi ja fosfori omas­tamist,
• aitavad vältida kõhulahtisuse teket ja lühendavad selle kestust, soodustavad sooleinfektsioonide para­nemist,
• aitavad elimineerida organismile kahju­likke ühendeid, võivad vähendada kas­vaja tekke riski,
• vähendavad vere kolesteroolitaset,
• on avaldanud head mõju atoopilise nahapõletiku ravis,
• parandavad immuunreaktsioone.

Enne reisi kehvade hügieenitingimustega riiki on soovitatav kasutada probiooti­kume kahe-kolme nädala jooksul, et jõuaks tekkida piisav mikroobide kont­sentratsioon.

Kui tervis ja enesetunne probiootikumi tarvitamisel paraneb, võib neid võtta jär­jest mitme kuu jooksul. Päris hea mõte on proovida erinevaid tooteid ja neid ka kombineerida.

Kaja Julge, TÜ vanemteadur, arst-õppejõud

TervisPluss detsember 2006