Inimese immuunsüsteem onkogu keha haarav keeruline kaitsesüsteem, mille ülesanne on kaitsta organismi haigustekitajate ja võõrvalkude eest.
Iga päev puutume kokku miljonite antigeenidega. Nahk ja limaskestad moodustavad organismi kokkupuutel võõrainetega mehhaanilise ja keemilise barjääri, kuid mõni võõraine suudab siiski neid barjääre läbida. Seejuures ei ole kaugeltki mitte kõik bakterid meile kahjulikud. Õnneks on immuunsüsteem suuteline eristama meile ohtlikke baktereid ja antigeene organismile kahjututest ainetest ja organismi enda rakkudest. Immuunsüsteem tuvastab organismi sattunud võõraine ja hindab selle ohtlikkust. Seejärel aktiveeritakse vajalikud immuunsüsteemi rakud, sünteesitakse mitmeid regulatoorseid molekule ning toodetakse spetsiifilisi kaitsekehi ehk antikehi. Vallandub põletikureaktsioon, tekib turse, veresooned laienevad ja verevool kahjustunud piirkonda suureneb, mis omakorda võimaldab üha rohkematel immuunsüsteemi rakkudel tungida haiguskoldesse. Eri immuunrakud, antikehad ja bioloogiliselt aktiivsed ained üheskoos halvendavad antigeeni elutingimusi inimorganismis ja hävitavad selle. Osal immuunsüsteemi rakkudel on ka mälu, mistõttu teistkordsel kokkupuutel sama antigeeniga reageerib immuunsüsteem palju kiiremini.
Rakud ja organid
Immuunsüsteemi moodustavad eri rakud, mis koonduvad immuunorganitesse(vt joonis).
Luuüdi paikneb luude keskosas ning seal toimub kõigi vererakkude, ka immuunrakkude,
moodustumine ja areng.
Põrn asub kõhuõõne ülaosas vasakul pool ja ta toimib omamoodi filtrina, kuna püüab
kinni ning hävitab veres ringlevaid antigeene. Samuti hävitatakse põrnas vanad punalibled.
Põrnas toimub ka B-lümfotsüütide aktivatsioon ning antikehade produktsioon.
Tüümus ehk harkelund paikneb rinnaku taga ning seal toimub T-lümfotsüütide küpsemine. Tüümuse roll T-lümfotsüütide küpsemises on ülioluline lapseeas.
Lümfisõlmed on pisikesed oasuurused lümfotsüütide kogumikud. Neid leidub üle terve
keha ning neis toimub lümfotsüütide paljunemine. Lümfisõlmed on omavahel ühendatud
lümfisoonte võrgustikuga, milles voolab lümfivedelik. Lümfisõlmed toimivad samuti filtrina, nendes filtreeritakse ja hävitatakse lümfis olevad bakterid ja võõrvalgud. Lümfisõlmed
kogunevad sageli gruppidesse – suuremad kogumikud asuvad kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas, kuid ka mitme siseorgani ümbruses. Lümfikoe kogumikke leidub kõigi organismi nn sissepääsude juures, nii on näiteks kurgupiirkonnas adenoidid ja kurgumandlid pühendunud sissehingatavate ja -söödavate antigeenide püüdmisele. Nakkuse korral koguneb vastava piirkonna lümfisõlmedesse rohkelt lümfotsüüte, põhjustades lümfisõlmede suurenemise.
Immuunrakud nagu ka kõik teised vererakud arenevad luuüdis ühisest tüvirakust. Osa
immuunsüsteemi rakke areneb ja küpseb luuüdis, osa küpsevad aga muudes immunsüsteemi organites. Üks osa rakke areneb luuüdis valgelibledeks ehk leukotsüütideks, mis omakorda jagunevad granulotsüütideks (neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid), monotsüütideks ja lümfotsüütideks. Igal immuunsüsteemi rakul on meie organismis täita oma kindlad ülesanded.
Granulotsüütides on bioloogiliselt aktiivsete ainete graanulid, mille abiga hävitatakse
mikroorganisme ja kahjustatakse kudesid. Suurima osa granulotsüütidest moodustavad
neutrofiilid, mis on suutelised hävitama eri võõraineid.
Monotsüüdid esitlevad võõrvalke teistele immuunsüsteemi rakkudele. Monotsüütidel ja
osal granulotsüütidel on võime võõrvalke alla neelata ja seejärel neid lagundada.
Immuunsuse tagamisel on keskne roll lümfisõlmedesse kogunevatel lümfotsüütidel, sest need suudavad antigeenidele reageerida väga spetsiifiliselt. Lümfotsüüdid jaotatakse kolme peamisse klassi: T- ja Blümfotsüüdid ning naturaalsed tapjarakud (NK-rakud).
T-lümfotsüütidel on palju ülesandeid – nad reguleerivad B-lümfotsüütide tööd, aitavad
teistel rakkudel hävitada antigeene ja kahjustunud rakke ning lisaks hävitavad T-lümfotsüüdid ka ise viirustest nakatunud rakke. Peale selle
toodavad T-lümfotsüüdid ka bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid ja regulatoorseid molekule, mis mängivad olulist rolli meie organismis toimuvates immuunreaktsioonides. Ka NKrakud suudavad hävitada ja organismist kõrvaldada võõraid aineid, infektsioonist nakatunud rakke ja vähirakke.
B-lümfotsüüdid toodavad antigeenidega võitlemiseks spetsiifilisi kaitsekehi ehk antikehi,
mida nimetatakse ka immunoglobuliinideks. Antikehad on spetsiifilised valgud, mis on suunatud ühe kindla võõrvalgu vastu. Inimesel esineb viit tüüpi antikehi, millel on kõigil pisut erinev bioloogiline funktsioon. Antikehade seondumine võõrvalguga vallandab sageli teiste immuunrakkude aktiviseerumise ja võõrvalgu hävitamise.
Immuunsüsteemi häired
Mõnel inimesel võib immuunsüsteem põhjustada probleeme, olgu see siis tingitud ebaadekvaatselt nõrgast või ülemäära tugevast või hoopis ekslikust immuunreaktsioonist antigeenile.Üks sagedasemaid immuunsüsteemi funktsioonihäireid on allergilised haigused, mille korral immuunsüsteem reageerib ülemäära tugevalt tegelikult ohutule võõrainele (allergeenile), näiteks õietolmule või mõnele toiduvalgule. Allergia puhul toodetakse allergeeniga kokkupuutel suures koguses IgE tüüpi antikehi. Järgmisel kokkupuutel sama allergeeniga piisab tugeva immuunreaktsiooni ja rohkete vaevuste tekkeks väga vähesest allergeeni kogusest.
Kui normaalne rakk muutub vähirakuks, siis tavaliselt muutuvad ka raku pinnal olevad
markerid, mille järgi immuunsüsteem eristab oma võõrast. Kui immuunsüsteem avastab muutunud rakku, siis püüavad eri immuunrakud üheskoos need kahjustunud rakud hävitada. Kui aga immuunsüsteemi töö ühel või teisel põhjusel on häiritud või ülekoormatud,
siis võib juhtuda, et vähirakud jäävad ellu ning tekib vähkkasvaja.
Mõnikord immuunsüsteem lihtsalt eksib ja tõlgendab oma rakke või organit võõrana. Selle
tagajärjel hakkab ta tootma oma rakkude ja organite vastu suunatud T-lümfotsüüte ja antikehi (autoantikehi), põhjustades seeläbi autoimmuunhaigusi nagu I tüüpi diabeet või
reumatoidartriit.
Vahel ei funktsioneeri aga üks või mitu immuunsüsteemi komponenti normaalselt või puuduvad hoopis. Siis on tegu immuunpuudulikkusega, mille korral immuunsüsteem ei
suuda tagada piisavat kaitset eri infektsioonide eest. Immuunpuudulikkus võib olla nii
kaasasündinud haigus, kuid võib tekkida ka infektsiooni (näiteks HIV-nakkuse) või mõne ravimi kaastoimena. Ajutist immuunsüsteemi funktsioonilangust võivad põhjustada ka
alatoitumus, suitsetamine, stress ning operatsioonid.
Dr. Krista Ress
kliinilise immunoloogia arst-resident
EPL Allergialeht nr 2
