Allergiaabi apteegist

Allergia põhjustajast on kõige mõistlikum hoiduda, ent see on raske, mõnikord isegi võimatu. Ülitundlikkuse leevenduseks leiab rohtu ka apteegi käsimüügist.

Allergia on immuun­süsteemi liiga tugev vastureaktsioon kehale ohututele võõrainetele, mida organism peab ekslikult kahjulikeks sisse­tungijateks. Neid aineid nime­tatakse sel juhul allergeenideks. Allergeenideks võivad olla õietolm, nii toas kui õues leidu­vad hallitusseened, putukaham­mustused ja -nõelamised, para­siidid ( kodutolmulest, prus­sakad),  loomakarvad, -kõõm, -sülg, -uriin ja -väljaheited, ko­dutolm, kodukeemia, kosmeeti­ka, ravimid, toit jne.

 

Toiduained on sagedasti aller­geenideks just töötlemata kujul (toorelt). Enamiku taimedes lei­duvate allergeenide mõju kuumtöötlemisel väheneb. Pal­ju allergiat tekitavaid aineid näib olevat just koores.

Ülitundlikkuse põhjuseks võib olla ka asjaolu, et mitmed taimed sisaldavad ise palju his­tamiini. Füüsikalistest teguritest võivad allergiat põhjustada külm, higi ja päike.

Allergeenid võivad mõjutada inimkehas iga üksikut elundit ja süsteemi. Sissehingatavate allergeenide puhul tekivad sageda­mini allergiline nohu, astma ja silma- või nahapõletik. Toiduallergia korral võivad tekkida see­dekulgla vaevused, nagu puhi­tused ja kõhulahtisus, aga ka huulte ja suulimaskesta turse (suu on paks), kõriturse, allergi­line nohu, astma ning na­hapõletik. Putukahammustused võivad tekitada nõgestõbe ja üle kere levivat turset.

 

Antihistamiiniku­mid abiks

Sajaprotsendiliselt aitav soo­vitus on vältida kokkupuudet al­lergeeniga. Kahjuks on seda ras­ke, kui mitte võimatu täita. Al­lergianähtude leevendamiseks ja kõrvaldamiseks kasutatakse ravimeid, mida tuntakse anti­histamiinikumidena. See nime­tus tuleneb sellest, et allergilise reaktsiooni käigus vabanevad organismis erilised, haigusnähte tekitavad ained. Tegusaimaid neist on histamiin.

Allergiavastased ained, mis ei lase histamiinil organismi mõjutada, kannavadki nimetust "antihistamiinsed ravimid". Paljud neist on apteegis saadaval arsti­retseptiga, kuid ka käsimüügist võib leida mitu allergiaravimit, mis on müügil vaiksemates ko­gustes (tavaliselt 7 kuni 10 tab­letti pakendis) kui sama arstim retseptiravimina.

 

Parim mõju mitme tunni parast

Allergiaravimeid võetakse ta­valiselt sisse, mõnda kasutatak­se ka paikselt. Eriti tundliku seedekulglaga isikud võiksid aller­giaravimeid võtta koos toiduga või tabletile piima peale juua.

Preparaadist olenevalt hakka­vad antihistamiinikumid mõju­ma 20-60 minuti jooksul ja toi­mivad 4-24 tundi. Kuigi need ravimid hakkavad mõjuma üsna kiiresti, saavutatakse parim toi­me mitme tunni pärast. Seepärast võiks allergiaravimit võtta sisse juba enne, kui minnakse keskkonda, kus allergiatekitaja levib: näiteks läheb õietolmual­lergik loodusesse või kassikarva­de suhtes ülitundlik inimene läheb külla kassiomanikust sõbra­le. Sel moel õnnestub allergilist reaktsiooni isegi vältida.

 

Vanemad ravimid teevad uimaseks

Kuna peaaegu polegi ravimit, millel täielikult puuduvad kõrvaltoimed, siis on need ka allergiavastastel ainetel. Paljud neist, eriti vanemad, nn esime­se põlvkonna antihistamiiniku­mid, mis tänaseks on kõik ret­septiravimid (nt dimedrool),võivad tekitada unisust, samuti kontsentreerumisvõime, reakt­sioonikiiruse, mõtlemiskiiruse, nägemisteravuse, tähelepanu ja taju vähenemist; meeleolu, õppimis- ja töövõime langust. Kasutaja ise ei pruugi sellest arugi saada.

Olgu märgitud, et ka allergiahaigused ise võivad põhjustada kaebusi, nagu meeleolu langus, apaatia, depressioon, ärritatavus, närvilisus, lühimalu halve­nemine ning tähelepanu ja otsustuskiiruse langus; halveneb teadmiste omandamise võime ning täpset koordinatsiooni ja kiirust nõudva tegevuse soorita­mine. Kokkuvõttes ei ole see inimene edukas ei tööl, koolis, spordisaalis ega kodus. Seede­kulgla ärritusnähud võivad osu­tuda mõne allergiaravimi kasu­tamisel samuti üsna häirivaks. Ka peavalu ja bronhinõre muu­tumine sitkemaks on üks sage­damini esinev kõrvalnäht. Mõne preparaadi puhul võib tekkida suukuivus.

 

Uuematel väikse­mad kõrvalmõjud

Uuemad, teise põlvkonna an­tihistamiinikumid ei tee tavali­selt uimaseks ega sega seetõttu ka ravimi kasutaja igapäevast tood (sealhulgas autojuhtimist) ning säilib ka vaimuerksus.

Ilma retseptita saab apteegist osta väikeses koguses loratadii­ni (Claritin, Loratin express), tsetirisiini (Zyrtec, Letizen, Ce­tirizine), aga ka ebastiini (Kes­tine), kloorfenamiini (Allerga­mons) ja akrivastiini (Semp­rex). Neid kõiki võib kasutada mitmete allergiliste haiguste ra­vis, nagu näiteks allergiline sil­mapõletik, nõgestõbi, aastaring­ne ja sesoonne allergiline nohu, allergiaga kaasnev sügelemine või putukahammustustest tingi­tud allergilised nahanähud. Ni­metatud ravimeid võib vajadu­sel kasutada pikemat aega, kui ei õnnestu allergiatekitajat välti­da, nt õietolmuallergia puhul. Peale selle on need arstimid pikema toimeajaga (kuni 24 tundi) ja seetõttu piisab ühest tabletist ööpäevas. Erandiks on siin akrivastiin (Semprex), mis on lühema toimeajaga ja seda tuleb vajadusel võtta kuni kolm korda ööpäevas. Ka ebastiini (Kestine) võib väga ägedate allergianähtude korral võtta kaks tabletti päevas, muul juhul aga tuleb sedagi ravimit tarvitada ai­nult üks kord päevas.

 

Ka tavalise nahasügeluse vastu

Allergiaravimeid võib kasuta­da ka mõnel muul põhjusel tek­kinud nahasügelemise leeven­duseks (nt sügelistest paranemi­se järel võib nahk veel pikemat aega sügeleda).

Allergilise nohu korral võib kasutada ka kombineeritud pre­paraate, mis sisaldavad mingit antihistamiinikumi ja ka nina limaskesta turset vähendavat ra­viainet (näiteks Actifed).

 

Leevenduseks silmatilgad

Sesoonse allergilise konjunk­tiviidi (silmapõletiku) korral saab apteegi käsimüügist naatriumkromoglükaati sisaldavaid tilku (Lecrolyn). Silmatilku, na­gu suukaudseid allergiaravi­meidki, võib tarvitada profülak­tiliselt enne taimede ja puude õitsemise algust. Nii õnnestub allergianähte leevendada. Ravi tuleks jätkata kogu õitsemisaja, haigustunnuste pusimisel kauemgi. Mõnikord võib nende tilkade manustamise järel silmas tunda mööduvat kipitust ja paikset ärritust.

 

NB!

• Koos allergiaravimiga ei sobi alkoholi tarvitada, ku­na ei ole välistatud oota­matu reaktsioon.
• On täheldatud, et palderja­nipreparaadid võivad anda koos anti histamiinikumide­ga tugevamat rahustavat toimet.
• Rasedad ja rinnaga toitvad emad peaksid enne aller­giaravimi kasuks otsusta­mist kindlasti arstiga nõu pidama. Rinnaga toitmisel tuleb arvestada, et väike kogus antihistamiinikumi jõuab ka rinnapiima. Kuna imikud on antihistamiinikumide kõrvaltoimete suhtes üsna tundlikud, ei soovita­ta ravikuuri ajal last imeta­da.
• Lapsed on kõrvaltoimete suhtes tundlikumad, seetõttu võib neil tekkida sagedamini košmaarseid unenägusid, närvilisust ja ärrituvust.
• Igaks juhuks peab ka aller­giaravimeid hoidma lastele kättesaamatus kohas.

KODUTOHTER JUUNI 2004

PROVIISOR AINO ITRA