Tõnis J. (42) paneb keele alla kolm suhkrutera homöopaatilise preparaadiga. Ta silmad on elurõõmsad ja jutt tulevikku vaatav. Ometigi imestati alles aasta eest röntgenis, kus ta käis kopsudest kontrollpilti tegemas, et ta on ikka veel elus. Üllatus polnudki nii väga kohatu, sest varasem diagnoos oli halvaendeline: kaugelearenenud kopsusarkoidoos. Haigust märkas mees hingamisraskustest ja süvenevast väsimusest. Raviti hormoonpreparaatidega, kuid pooleteise aastaga kuri tõbi vaid süvenes. Elujanu sundis mehe Luule Viilmalt abi otsima. Tõnis on veendunud, et just järjepidev mõtteravi kogenud tohtri käe all ja homöopaatilised preparaadid lasid loobuda hormoontablettidest ning võimaldasid haigusel taanduma.
Kõik võib ravida
Doktor Zoja Gabovitš hindab Tõnise sarnaseid patsiente, kes aitavad aktiivselt kaasa oma tervenemisele. Tema sõnul pole homöopaatia nõiavitsake, mis igaühe terveks teeb. Homöopaatiline preparaat äratab organismis elujõu, aga kui kaugele tervenemise teel jõutakse, oleneb inimesest endast. Homöopaatilise ravi nurgakiviks on sarnasuse printsiip. Patsiendile antakse kaduvväikeses annuses ravimit, mis materiaalses doosis kutsub esile samu sümptomeid, mille all inimene kannatab. Näiteks aitab nõgese preparaat naha sügeluse ja lööbe puhul. See on vastandlik tegevusviis tavameditsiinile, kus sümptomeid ravitakse vastupidi toimiva ravimiga (kõhukinnisuse puhul lahtistit jne). Homöopaatiliste preparaatide lähteaineteks on mineraalid, taimed, loomad, inimese haigusetekitajad. Haiguse põhjustajast saab sõna otseses mõttes teha preparaadi, mis tõesti ka ravib. Juba 16.sajandil ütles arst ja filosoof Paracelsus, et pole olemas mürke ja ravimeid, küsimus on vaid doosis: iga aine võib olla nii mürk kui ka ravim.
Tohter kui jäljekütt
Sümptomi mahasurumise asemel keskendub homöopaat haigusnähu põhjuse kõrvaldamisele. Selle väljaselgitamiseks huvitab tohtrit mitte ainult sümptomite kogupilt vaid ka patsiendi individuaalsed omadused: maitse– ja söögieelistused, suhted teistega, unenäod, hobid, elu– ja töötingimused, varem põetud haigused, üleelatud psühhotraumad. Arsti töö teeb kiiremaks ja täpsemaks meetod, mis sai nime leiutaja, saksa arsti Reinchard Volli järgi. Ta õppis Hiina filosoofiat ja meditsiini, ning jagas selle aastatuhandete pikkust kogemust, mille järgi on kõik inimese haigused (sügelemisest depressioonini) põhjustatud energeetilisest tasakaalutusest. Volli aparaat ei anna tavamõistes diagnoosi (mis mõõtu on sapikivi), küll aga näitab ampermeetri põhimõttel töötav riist, kui suur on hetkel konkreetse organi energiavaru. See on väga oluline teave, sest homöopaatiline ravim mõjub organismis just energeetilisel tasandil. Preparaadid on algaine vähemalt kümnekordsed lahjendused, mida võib aparaadiga lahjendada miljoniteni. See tähendab, et neis pole enam algaine molekuligi. Ravim toimib energeetilise resonantsi põhimõttel, saastamata keha. Ta kustutab haiguse energeetilise laine.
Tabamas nähtamatut
Inimene on enam kui vaid materiaalne keha. Tal on ka hing, bioväli, samuti tahe ja emotsioonid, mis otseselt mõjutavad tervist. Haigusnäht füüsilisel pinnal on signaal, mille viga saanud keha saadab, kui ta ise enam toime ei tule. Sellepärast ütles homöopaatia rajaja Samuel Hahnemann juba 200 aasta eest, et ühtegi sümptomit ei tohi maha suruda, vaid peab järele uurima, miks organism hüüab appi. “Mõõtes biovälja ei näe me otse, mis nädalate või aastate eest toimus, küll aga saame teada, kus see on kahjustatud. Iga energiakeskus ehk tšakra on seotud konkreetse organsüsteemi, sisesekretsiooninäärme ja emotsioonidega,” selgitab doktor Gabovitš. “Teatud emotsioon, näiteks hirm, takistas organi energiaringlust nii sügavalt, et lõpuks lööb tervisehäire välja füüsilisel tasemel. Me ei saa minna ajas tagasi ega teha toimunut olematuks. Me saame inimest toetada tema suhtumise muutmisel sündmusesse, et inimene tuleks välja emotsionaalsest kriisist. See käivitab paranemisprotsessi.”Kuldne kolmik
Ligi 30aastat anestesioloogina töötanud Zoja Gabovitš on seisnud lugematu arv kordi silmitsi surmaga ning palju inimesi teispoolsuselt tagasi võitnud. Õppides 10 aasta eest tundma homöopaatiat, võlus teda tagajärgedega võitluse asemel võimalus saada jälile tervisehäire tegelikule tekitajale. Lõpmata energiline ja uudishimulik väike naine ei jäänud aga olemasolevate teadmistega rahule. Viimased 5 aastat töötab ta koos Luule Viilmaga, et oma meetodit veelgi edasi arendada. Praktilise meelega Zoja Gabovitši sõnul teeb doktor Viilmaa üliarenenud tunnetusvõime näha inimese sügavaimaid probleeme diagnoosimise ja ravi kiiremaks ja täpsemaks. “Luule näeb ja seletab patsiendile, kus on probleemi vaimsed juured. Mina võrdlen teavet aurogrammiga ja otsin võimalikult sarnase preparaadi. See aitab mul sügavamalt mõista homöopaatilise preparaadi mõju,” selgitab doktor Gabovitš. “Alles siis kui inimene on endale omad mured teadvustanud, saab ta end mõttega ravida. Sama teeb ka vastav homöopaatiline preparaat. Koostöös on mõju tõhusam ja protsess inimese jaoks kergem.”
Progresseeruvalt paranev Tõnis kinnitab: “Minu jaoks on loomulik ja loogiline, et ma enda tervendamisest aktiivselt osa võtan. Ka on mul toimunu põhjusi mõistes lihtsam arstiga koostööd teha. Toetab tohtrite suhtumine: minuga tegeldakse kui ainulaadse olendiga, süüvitakse probleemidesse, ka kaugest minevikust pärinevatesse.”
Tihe side lapsega
Doktor Gabovitši sõnul võivad probleemi juured olla peidus väga kauges minevikus. Näiteks toodi vastuvõtule kurvameelne väikelaps, kes mängis pidevalt matuseid. Selgus, et psühhotrauma põhjustas isa hukkumine autoõnnetuses ajal, mil laps ise oli lootena ema üsas. Nimelt on lapsel vanematega väga tihe energeetiline side, eriti emaga. Ainuüksi ema negatiivsed mõtted rikuvad lapse energiavälja. Ema näeb seda tšakra–diagnostika vahendusel. Seepärast ravivad doktor Gabovitš ja tema kolleegid KoLeGa kliinikus reeglina lapsi ja ema koos.
4aastase Manni tõi ema doktor Gabovitši juurde punetava ja sügeleva nahalööbega. Juba peale esimest homöopaatilist preparaati oli nahk pehme ja sile. Arstist ema Piia V (35) peab loogiliseks ja elulähedaseks korrastada inimese sisemist süsteemi, et tõsta organismi vastupanuvõimet. Ka ema sai preparaadi ning tõdeb kuu aega hiljem: “Vaatamata väga kurvale sündmusele peres, on mu uni üllatavalt sügav ja rahulik. Hea on tunnetada, et minu sisemus võtab muutumisest osa. Meeldib suhtumine, et haigust ei käsitleta millegi eraldiseisvana, mis tuleb ka eraldiolevana kõrvaldada, vaid haigusnähud võetakse sisemise arengu üheks osaks. Tervenemine ja edasiminek toimub organismis tervikuna.”
Luule Viilma:
Olen lapsest saadik unistanud meditsiinist, mis aitab haiget tegemata. Läbi arstidelt haiget saamise ja läbi haigetele haiget tegemise jõudsin 41.eluaastaks äratundmisele, et minu unistus on realiseeritav. Otsides ja leides võimalusi läksin oma teed, kuni ühel päeval jooksis mulle otsa Zoja Gabovitš, kes oli mind otsinud. Temast, kogenud arstist, oli saanud homöopaat, kes nii nagu varemgi, teeb oma tööd kõigest hingest. Mind köidab tema heas mõttes fanatism ja loov mõtlemine. Homöopaatia on tema töö, hobi ja armastus. Meid liidab ühine idee aidata haiget tegemata. Kuna iseloomult oleme nagu tuli ja vesi, siis olema teineteisele parimad oponendid, kes kontrollivad ja täiendavad teineteist.
Dr. Marina Papp, kliinilise ja funktsionaaldiagnostika kateedri dotsent, St.Petersburg:
Juba Hippokrates ütles: õige diagnoos on pool ravi. Kaasajal on tavameditsiinis diagnoosi väljaselgitamiseks rohkem võimalusi kui kunagi varem. Esmalt see, mida arst näeb silmaga ja katsub käega (temperatuur, paistetus). Teiseks tehnilised diagnostikavahendid (ultraheli, röntgen, kompuutertomograafia). Kolmandaks funktsionaalne tasand, mis püüab tabada kõrvalekaldeid organite töös erinevate koormustestide kaudu (füüsiline, vaimne, ravimite koormus). Kõigil kolmel juhul jääb kahjuks enamasti vastuseta väga oluline küsimus, kas diagnoosi põhjal tehtud ravi likvideeris ainult haigusnähud või ka nende põhjuse. Sage on näiteks olukord, kus kirurg lõikab küll välja haiguskolde, kuid organi funktsioonid on endiselt häiritud ja patsient tunneb end ikka halvasti. Ka on tavameditsiinis raske leida meetodit, mis võimaldaks ravida ühte organsüsteemi kahjustamata teisi. Näiteks laialt levinud bronhiaalastma: haige kopsude tööd ravitakse tõhusate ravimitega, paraku tekivad kõrvalnähuna tüsistused südame ja aju töös.
Doktor Gabovitši meetod võimaldab nii välja selgitada kui ka kõrvaldada haiguse algpõhjuse, kusjuures ilma kõrvalnähtudeta. See võib olla üks ja ainus, millest sai alguse terve rida tervisehäireid ja selle likvideerimisel algab paranemine. Meetodi vaieldamatuks eeliseks on ka individuaalne lähenemine inimesele ning kaasamine raviprotsessi.
Kai Siidirätsep
Tervis 2001
