Õietolm, tolmulestad ja allergia

Lastearst-allergoloogide sõnul esinevad lastel ka allergianähud, mis tulenevad õietolmust, tolmulestadest jne.

Kuigi suures osas peitub väikelapse allergia põhjus lapse enda organismis ehk siis selle ülitundlikkuses, määravad allergiailminguid ka välised tegurid, mida pisikene inimene ei suuda taluda. Kevaditi ja suvel tekitab tuultolmlevate taimede õietolm allergiat just konkreetsele õietolmule.


TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Maire Vasara sõnul ilmneb see probleem enamasti alles teismeeas, kuid on juhtunud, et ka noorematel lastel esineb õietolmuallergiat. Allergilise nohu ja silmapõletiku sümptomeid tekitavad kevadel lehtpuud, kesksuvel heintaimed ja hilissuvel korvõieliste sugukonda kuuluv puju.
  • Mitte ainult kevadel
Oluline on teadvustada, et allergiat ei esine tunduvalt rohkem kevadel, isegi taimede tolmlemisest tingitud nähte võib ilmneda aastaringselt. “Millal allergianähud võivad avalduda, on individuaalne ja sõltub sellest, mille vastu on allergia välja kujunenud,” leiab dr Vasar. Näiteks kui allergiline ollakse toatolmulestadele, siis tekib enam kaebusi sügisel ja talvel, mil eluviis on rohkem tubane.
Õietolmuallergia vallandub enamasti konkreetse taime õitsemise kõrgperioodil, kuid meie kliimas liigub õietolmu peaaegu aastaringselt, sest näiteks sooja vananaistesuve ajal alanud õitsemise võib puju lõpetada alles novembri algul. Samas leidub lepa õietolmu teinekord õhus juba veebruaris. Kui õietolmu parasjagu õhus ei ole, võivad allergilisi ristreaktsioone koos tolmudega anda teatud toiduained (õun, tomat, pähkel, porgand jpm). Toiduained võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone nii hingamisteedes, nahal kui seedetraktis.
  • Millised allergianähud on imikul esimesed, kuidas ema need ära tunneb?
Keskhaigla lastearst-allergoloog Erika Reismaa selgitab, et “imikueas avalduv toiduallergia väljendub allergilise lööbena nahal. Lapse nahk on kuiv, kare kas põskede piirkonnas, vahel laubal ja alalõua piirkonnas; samuti võib kare punetav lööve paikneda kehatüvel, jalgade ja küünarvarte painutuskülgedel. Kuna lööve sügeleb rohkem õhtuti ja öösiti, siis võib laps magada rahutult. Teinekord võivad koos toiduallergiaga esineda ka seedehäired – gaasid, vedel iste, need omakorda võivad põhjustada rahutust ja virilat olekut.”
  • Kas koolieelikutel esineb ka sarnaseid allergianähte või erinevad need millegi poolest?
Dr Vasar sõnul kahaneb toidu osatähtsus allergiatekitajana aastatega, kuid mõnel lapsel ei kao see jäädavalt. “Eelkoolieas hakkab kujunema allergia sisekeskkonna aeroallergeenidele, kodutolmulestadele ja loomakarvadele, millest tingitud haigusnähud on allergiline nohu ja astma. Teismelistel lisandub õietolmuallergia, mille korral esinevad allergiline nohu ja silmapõletik; nende hulgas on levinud ka kontaktallergia, näiteks kosmeetikavahenditele, metallidele (nikkel), mida noorematel lastel ei esine, kuna neil ei ole selliste ainetega kokkupuudet.”
  • Mida teha, et allergianähud ei süveneks vanusega?
Dr Reismaa selgitab: "Palju sõltub sellest, kuidas lapsevanemad on suutnud varem ilmnenud nahanähud kontrolli all hoida. See tähendab vastavat hüpoallergeenset toidumenüüd (toidust on välja lülitatud antud lapsele allergiat põhjustanud allergeenid) ja kindlasti regulaarset nahahooldust niisutavate kreemidega. Pärast kolmandat eluaastat võib allergiat esilekutsuvate tegurite hulk laieneda  toatolmulest, õietolmud, loomsed allergeenid. Peale nahanähtude võivad lisanduda ka hingamisteede allergiale viitavad kaebused - nohu, silmade sügelemine, ärritusköha, hingamisraskused, mis tihti süvenevad viirusinfektsioonide ajal ning kipuvad sagenema, kui laps hakkab käima lastekollektiivis. Allergiline köha vallandub süüsilisel koormusel, tugevasti nuttes või naerdes."
  • Millest tekib allergiline nohu?
"Allergilist nohu võib esineda sesoonselt taimede õitsemisperioodil või aastaringselt (näiteks allergia kodutolmulestadele, loomakarvadele, hallitusseentele). Kas selline nohu põhjustab konkreetne allergeen, tuleb kindlaks teha nahatorketestidega," nendib dr Vasar.
Missuguste ravivõtetega saab allergilisest nohust jagu?
"Esmane ravivõte allergilise nohu korral on vähendada või vältida kontakti allergeeniga," selgitab dr Vasar. Sesoonse allergilise nohu korral muidugi ei saa kokkupuudet õietolmudega täiesti vältida. Tuleb meeles pidada, et allergilise nohu korral võivad vaevusi süveneda ka mitmed ebaspetsiifilised ärritid - õhk, tugevad lõhnad) nt kodukeemiavahendid), temperatuuri kõikumine jne. Seetõttu on allergianähtude vähendamisel oluline sellistest ärrititest hoiduda. Kui see ei õnnestu, leevendatakse vaevusi ravimitega. Erinevad ninasisesed soolalahused (füsioloogiline, merevee, ookeanivee) puhastavad nina sekreedist, koorikutest ning allergeenidest ja seega vähendavad nohu sümptomeid.
Allergilise nohu traditsiooniline ravim on antihistamiinikum, mida saab apteegist osta retseptita. Antihistamiinikumide toime on igale patsiendile erinev ning pole ka selgelt teistest efektiivsemat, kõigile sobivat preparaati. Kui antihistamiinikumid pole piisavalt tõhusad, valitakse lokaalne kortikosteroidninapihusti, mida Eestis väljastatakse enamasti retseptiga."
"Kui nohu on tingitud kodutolmulesta allergiast," selgitab dr Reismaa, "siis on vaja parandada sisekeskkonna tingimusi nii palju kui võimalik - uus voodimadrats, puuvillased linad, patju pesta vähemalt kaks korda aastas ning kloppida nord nädalas, tekke tuulutada iga nädal. Voodiriiete ja patjade pesemisel peaks veesoojus olema vähemalt 60°. Kui on toiduallergeene, mis kutsuvad reaktsioone esine nii nahal kui hingamisteedes, tuleks neid sisaldavaid toite mõne aja vältida. Võimalusel mitte liialdada allergiat esilekutsuvate toiduainetega, vaid tarbida neid talutavas koguses."
  • Mida teha lööbe korral?
Tihti tekitab allergia väikelapsel ka löövet, mis on erineva iseloomu ja väljuniga. Kui lööve tekib, on väga oluline leida põhjuslik toiduallergeen või ärriti, ja hoiduda sellega kokkupuudest. See ongi esmane ravimeetod.
"Kui aga imikul või koolieelikul on tekkinud äge nõgeslööve, mis on vaja antihistamiinseid ravimeid," selgitab dr Vasar. Atoopilise dermatiidi korral on keskne probleem nahasügelus ja kuivus ning seetõttu on väga oluline igapäevane nahahooldus niisutavate kreemidega. Lapsele on vaja leida sobivaid lõhnatu kreem ja vanniõli, eelistada tasub ülitundlikule nahale sobivaid tooteid.
Allergilise lööbe korral on vaja nahka kreemitada rohkem kui 1-2 korda päevas, eriti talvisel ajal, kui kütmisest tulenev kuiv ja soe õhk eluruumides omakorda põhjustab nahakuivust ja nahapõletiku ägenemist.
Kui kõigepealt välistatakse võimalikud toiduallergeenid, aitab see samuti löövet vältida. Aga kui lööve tekib rinnapiimatoidul oleval lapsel, tuleks emal mõelda, mida ta ise lähitundidel, maksimaalselt viimase 2-3 päeva jooksul sõi-jõi - maiustusi, kooke, imporditud puuvilju, kas tsitruselisi, virsikuid, melonit, ananassi, õunu; eredavärvilisi juurvilju (toores porgand, tomat, paprika), mahlajooke."
Dr Reismaa soovitab juba kujunenud allergianähtude korral süüa metsamarju: jõhvikaid, pohli, mustikaid; koduaiast punaseid sõstraid ja karusmarju. Hea on juua arooniamahla ning nõgeseteed, süüa sibulat ja oblikaid.
  • Kui lapsel on allergianähud, millal peab ema kindlasti pöörduma arsti poole?
Dr Vasar soovitab lastearst-allergoloogi vastuvõtule igal juhul pöörduda, kui tekkinud allergiakahtlus. "Põhjuslikku allergeeni saab nahatorketestide, plaastritestide või spetsiifilise IgE-antikehade määramisega verest kindlaks teha. Oluline on lapsevanemate nõustamine konkreetse lapse haigussümptomitest lähtudes."
Dr Reismaa sõnul ei ole kindlaid tunnuseid, mille ilmnemisel tuleks pöörduda arsti poole. "Kuid soovitus on: kui nahanähud on kestnud pikemat aega (mitu kuud) ja/või süvenevad, niisutavatest kreemidest ja võimalikes haigusnähte tekitavate toiduainete väljajätmisest menüüst pole abi olnud, siis tuleks minna arsti varstivõtule. Kui lapsel on püsiv nohu (vesine nohu või ninakinnisus, nina sügeleb, ta aevastab, silmad sügelevad; köhatused füüsilisel koormusel või korduvad hingamisraskused kas viirusinfektsioonist tingituna või ilma nähtava põhjuseta), siis on soovitav minna allergoloogi konsultatsioonile."
  • Kui paljud allergianähud on lapsel päritud ja kuidas?
"Allergiahaiguste vallandumisel on oluline pärilik edasikandumine, eriti oluliseks peetakse emaliinis esinevaid allegilisi kaebusi," tõdeb dr Reismaa. "Minu kogemuse järgi kujuneb lapsel sageli allergia neile allergeenidele, mille vastu ema on tundlik. Mitmesugustes uuringutes on leitud, et kui mõlemal vanemal on allergia ühtedele ja samadele allergeenidele, siis kuni 70%  juhtudel on võimalik, et ka lapsel võib avalduda allergia. Kui allergikud on mõlemad vanemad, siis 40-60%line tõenäosus, et nende lapselgi on allergia; kui allergik on üks vanematest, on 20-40%line võimalus, et lapsel avaldub allergiahaigus."
  • Kas laste allergiaid ravitakse rohkem looduslike ravimite või hoopis apteegipillidega?
"Ravi sõltub ikka haigussümptomitest," selgitab dr Vasar. "See tähendab, et astmat ravime tavameditsiinis kasutatavate astmaravimitega, allergilist nohu allergilise nohu ravimitega, mille tõhusust ning ohutust on piisavalt uuritud. Paljusid loodusravimeid ja vitamiine on soovitatud allergiliste nahasümptomite või astma raviks, kuid ainult mõne ravimtaime mõju on uuritud teaduslike meetoditega. Mitmed meilgi sageli kasutatavad ravimtaimed, nt eukalüptiõli, ženšennijuur, taruvaik, punane päevakübar, võivad ülitundlikel põhjustada hingamisteede või generaliseerunud allergilisi reaktsioone. Ka õietolmupreparaadid ja mesi võivad põhjustada õlitundlikust. Igal juhul on oluline oma raviarsti teavitada, kui kasutatakse mõnd loodusravimit."
Dr Reismaa lisab: "Kuna allergia avaldub enamasti õietolmudele, tolmulestadele ja loomsetele allergeenidele, võime teinekord looduslike ravimitega saavutada isegi vastupidise efekti - allergilise reaktsiooni ägenemise. Näiteks esineb allergia puju õietolmule. Puju allergeen on sarnase ehitusega nagu kummeli, aialille ja piparmündi oma. Kui pujuallergik tarbib taimseid teesid või "looduslikke" ja "hüpoallergilisi" kreeme, mis sisaldavad eelnimetatud taimseid osiseid, siis võime saada allergilise reaktsiooni intensiivistumise ega üldse mitte raviefekti."
  • Kuidas selgitada lapsele allergia olemust? Et ta saaks sellest ka ise aru.
Dr Vasar mõistab, et lapsele on raske allergiast rääkida, kuid seda peab siiski tegema. "Juba eelkooliealistele on võimalik selgitada, et teatud toit põhjustab tal piinavat sügelust ja löövet. Et seda ei tekiks, peab ta mõneks ajaks sellest toiduainest loobuma või piirama tarbimist koguseliselt, näiteks vähem maiustama. Õnneks enamik lapsest saab neid toiduained tarbida hiljem. Üldjuhul soovitan peremenüü seada allergilise lapse menüü järgi, siis ei teki vähemalt söögilauas küsimusi, miks mina ei saa süüa seda, mida õde/vend võib süüa."
Dr Reismaa kogemused on näidanud, et lapsed on väga taibukad, "teinekord nad lihtsalt kasutavad lapsevanemaid ära, kuna ei pea ise vastutama. Kuid laps mõistab üsna varakult, missugused toiduained või keskkonnategurid põhjustavad talle ebameeldivusi, ta oskab üsna varakult meelde jätta, millal ja kuidas ravimist võtta. Teismelistega on raskem, sest temal tekib küsimus: miks mina olen teistsugune? Miks mina ei või seda, mida teised võivad (maiustused, kartulikrõpsud, koka jms)? Kuid ka see periood möödub."


Kodutohter 5/2010