Mis on allergia?

Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).
Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.

Päritolu põhjal jagunevad allergeenid:

• väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid;
• organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid.

EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA:

mittenakkuslikud	nakkuslikud
elamutolm (lestad)	bakterid
õietolmud (puud, taimed)	viirused
karvad, juuksed, kõõm	seened
toiduained
keemilised ained, ravimid

Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni.
Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel.

Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma:

• spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel;

• mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel.

Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega.
Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog).

Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon.
Mittespetsiifilist reaktsiooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised põletikukolded (soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust).

Allergeenid.

TOLMUD

Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.).

Elamutolm

Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.

ÕIETOLMUD

Puude õietolm

Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.

Taimede õietolm

Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri limaskestal - esineb kipitustunne, piinav kuiv ärritusköha, hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge (astmahoog). Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik. Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks. Õietoimuallergiat esineb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid.

LOOMSED ALLERGEENED

Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi.

LINDUDE SULED

Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades.

PUTUKAD

Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul šokiseisund.

SEENEOSED

Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte (nohu, astma). Allergianähud võivad ilmneda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviljad, seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed.

BAKTERID

Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuses, aga ka ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest. Igasugused kroonilised põletikukolded (hambad, kurgumandlid, põskkoopad, sapipõis, bronhid jt.) võivad organismi allergiseerida.

TOIDUAINED

Toiduained toimivad allergeenidena enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem, kuid lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine (eriti kala, muna) suhtes võib püsida kogu elu. Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, šokolaad, kakao, mesi, maitseained (vorstid). Puuviljad ja juurviljad põhjustavad allergianähte tavaliselt vaid toorelt kasutades, keetmine või külmutamine kaotab mõju. On ka tähelepanekuid, et sageli seostub puu- või juurviljaallergia kase õietolmu allergiaga ning maitseaine allergia puju allergiaga. Allergeenina võivad toimida toiduainetes sisalduvad konservandid (bensoehape, naatriumbensoaat, metabisulfit, atsetüülsalitsüülhape), värvained (kollane toiduvärv tartrasiin) ja muud lisandid - piimas antibiootikute ja pesuainete jäägid, juurviljades väetiste ja mürkainete komponendid. Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus), aga sageli ka nahalööbed või nohu, astmahood, migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel šokiseisund.

KEEMILISED AINED, RAVIMID

Allergeenideks võivad olla kõik keemilised ained, sealhulgas ravimid. Ülitundlikkus keemiliste ainete suhtes võib tekkida inimestel, kes kutsetöös puutuvad kokku keemiliste ainetega või kasutavad neid koduses majapidamises. Keemilised ained satuvad organismi enamasti hingamisteede või naha kaudu. Praegu on suur valik mitmesuguseid kosmeetikavahendeid, deodorante, juuksevärve ja muud, mille kasutamisel ilmneb sageli allergilisi reaktsioone nahalöövete ja nahatursetena ning nohu või astmana. Eriti ettevaatlikud peaksid nende vahenditega olema inimesed, kellel esineb mõni allergiahaigus või on varem esinenud mingeid allergianähte. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Formaldehüüdi vesilahus on formaliin, mis on laialt kasutatav desinfektsiooniaine. Formaldehüüdi toime võib ilmneda uues majas, värskelt remonditud korteris, seoses uue mööbliga, kui on kasutatud formaldehüüdi ühenditega töödeldud materjale. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte.

KONTAKTALLERGIA

See on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal.

Allergiahaigused

Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on:

· Bronhiaalastma
· Allergiline nohu
· Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem
· Nõgestõbi ja allergiline turse

BRONHIAALASTMA

Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid. Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda. Allergiline foon organismis püsib. Selline nooruk peaks edaspidi aga kindlasti vältima bronhiaalastma riskifaktoreid - ei tohiks suitsetada, tuleks valida elukutse, kus ei oleks kokkupuudet tolmuga, ärritavate aurude ja gaasidega, keemiliste ainetega, samuti ei tohiks ta võtta endale koju loomi (kassi, merisiga, koera jt.). Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või sageneda naistel kliimaksiaastatel või menstruatsioonieelsetel päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega.

ALLERGILINE NOHU

Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused. Haigus avaldub ninas kiheluse, aevastamise, vesise eritise või limaskesta tursena (,,nina kinni"). Nohuga võib kaasneda silmade ärritus - pisaravool, laugude turse, kipitus silmades, suulael, kurgus, peavalu. Allergilise nohu korral esineb sageli ninapolüüpe. Sagedasemad allergeenid on õietolmud, elamutolmu lestad, loomakarvad, seeneosed, ka keemilised ained (kosmeetikavahendid, ravimid) ning bakterid ja viirused. Allergiline nohu võib esineda koos teiste allergiliste haigustega, eriti sageli koos bronhiaalastmaga.

ALLERGILINE NAHAPÕLETIK EHK DERMATIIT JA EKSEEM

Atoopiline dermatiit on kõige sagedasem allergiahaigus varases lapseeas toiduallergia avaldusena, täiskasvanueas esineb harvemini. Põhjustajateks enamasti keemilised ained, nende hulgas kosmeetikavahendid, ravimid, toiduained, toiduainete konservandid ja elamutolm, loomakarvad, õietolmud. Allergiline nahapõletik võib tekkida allergeeniga kokkupuute kohas, kuid ka teistel kehaosadel või üle kogu keha.

NÕGESTÕBI JA ALLERGILINE TURSE

Sügelev kublaline lööve nahal, mis võib olla üksikute kupladena või suurte laatuvate kublalaikudena, võib esineda üldine halb enesetunne, peavalu, palavik, liigesvalud, tursed. Kublad võivad tekkida ka limaskestadele - kõrisse, keelele, bronhidesse ja soole limaskestal võib see põhjustada lühiaegset kõhulahtisust. Allergeenidest põhjustavad nõgestõbe sageli ravimid, keemilised ained, toiduained, putukahammustused, vaktsiinid, seerumid. Lööbe põhjustena võivad arvesse tulla ka sooleparasiidid, suhkruhaigus, neeruhaigus, kilpnäärme ja munasarjade talitluse häired. Nõgestõve teket võivad soodustada närvitalitluse häired (stress, neuroosid), seedeelundite haigused. Põhjamaade inimestest on 10-15% vähemal või suuremal määral ülitundlikud päikesekiirguse suhtes. Tavaliselt avaldub see sügeluse, kublalise või villilise 1ööbena kevadel esimestel päikesepaistelistel päevadel või esimese päikesevõtmise järel. Hiljem enam reaktsiooni ei teki. Allergiline nahaaluse koe turse avaldub sageli näol - silmalaul, huulel, keelel, kõrval, kõris, kuid võib esineda ka mujal kehal. Ilmub turse kiiresti (minutitega), taandub aeglaselt. Allergeeniks võivad olla toiduained, ravimid, keemilised ained, bakterallergeenid krooniliste põletikukollete olemasolul. Soodustavateks teguriteks on psüühiline stress, madal ja kõrge välistemperatuur.

Kas allergia on pärilik?

Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organismis kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi (IgE). Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumuse kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine.
Kui vanematel ei ole allergiahaigust, siis esineb neid lastel 1:10.
Põeb üks vanematest allergiahaigust, siis võib lastel esineda allergiat 5:10.
On mõlemad vanemad allergiahaiged, siis võib lastel olla allergiat 8:10.

Kas allergihaigust saab ära hoida?

Allergiahaiguste ärahoidmine lastel nõuab emalt juba rasedusaegset sihipärast hoolekannet. Tuleks hoiduda igasugusest tervistkahjustavast tööst, suitsetamisest, kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega, mitte kasutada kergekäeliselt ravimeid. Vältida või piirata tuleks allergeenseid toiduaineid, nagu apelsinid, mandariinid, sidrunid, greibid, maasikad, pähklid, maiustused.  
Kodus peaks olema kergesti puhastatav mööbel, vähe tolmu koguvaid esemeid (vaibad, lahtised raamaturiiulid jm.). Nii raseda kui ka vastsündinu kodus ei tohiks eluruumides suitsetada. Soovitavad ei ole loomad, linnud, akvaarium.
Oluline lapse allergiaprofülaktikas on toitmine rinnapiimaga võimalikult kaua (vähemalt 6 kuud). Väikelapse varasel kunstlikul toitmisel kaasneb sageli toiduallergia ning sellel alusel arenevad palju kergemini ka teised allergiahaigused. Rinnaga toitmise perioodil ei või ema ka endale lubada allergeenseid toiduaineid, sest need võivad rinnapiima kaudu mõjuda ka lapsele allergiseerivalt.
 Allergilise eelsoodumusega lapse menüüst tuleks ka hiljem välja jätta allergeensed toiduained, mänguasjad ja toa sisustus peaks olema mitte tolmu koguv. Vältida tuleks eluruumides suitsemist, loomi, linde, akvaariumi, lilli.
 Pesu peab pesema seebiga ja hoolikalt loputama. Madrats ja padi olgu vatist või poroloonist. Tube tuleb sageli tuulutada ja koristada iga päev tolmuimejaga ja märja lapiga.
 Elukutse valimisel peab arvestama riskiteguritega, mis antud ametis võivad allergiku tervisele olla ohtlikud (tolmud, gaasid, keemilised ained, loomad).
 Organismile üldtugevdava toimega on ravivõimlemine ja karastamine.

Kuidas ära hoida allergiahaiguse süvenemist?

Juba tekkinud allergiahaiguse ägenemist ja kulgu on paljudel juhtudel võimalik kergendada, kui haige on teadlik haiguse põhjustest ja ägenemist soodustavatest teguritest. Alljärgnevas soovitusi allergeenidest tingitud haiguste korral:

Õietolm

• ära suitseta;
• väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale;
• ära võta endale korterisse kodulooma, lindu;
• hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud;
• jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta;
• ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa;
• ära võta osa heinatööst, ära maga heintel;
• niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts);
• ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli;
• kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu;
• tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu;
• ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu.

Elamutolmu lestad

• hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%;
• tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
• ära kuhja magamistuppa suuri vaipu ega tolmukoguvat mööblit, parem, kui neid seal polekski;
• kasuta pestavaid tihedast materjalist madratsikatteid;
• vaheta voodipesu vähemalt 2 nädala tagant ja pese üle 60° -ses vees;
• jäta voodi päevaks korda tegemata, et keha niiskus voodist eemalduks;
• kasuta vati või porolooniga täidetu patja, madratsit.

Keemilised ained

• ära kanna sünteetilisest materjalist pesu
• pese pesu ainult seebiga
• ära kasuta allergiat tekitavaid ravimeid, kosmeetikavahendeid.

Toiduained

• ära kasuta allergiat tekitavaid toiduaineid ja maitseaineid.

Putukad

• ära lase mesilasel või herilasel ennast nõelata;
• ära mine üksi metsa või heinamaale;
• kanna alati kaasas ravimit juhuks, kui saad nõelata.

Allergeeni selgitamine  

Allergiliste haiguste põhjusi teada saada pole lihtne. Olulised on patsiendi enda või tema perekonnaliikmete (vanemate) tähelepanekud selle kohta, kus või millal, millega kokkupuutel, milliste toiduainete kasutamisel, millisel aastaajal jne. tekivad haigusnähud. Sageli saab selgust alles pikemaaegsel patsiendi jälgimisel või päevikupidamisel.
Vajalik on põhjalik andmete kogumine haigelt:

·         millised on haiguse sümptomid;

·         kus ja millal need ilmnevad;

·         kas varem on esinenud allergianähte;

·         kas perekonnas (vanematel) on esinenud allergiahaigusi;

·         kas on tööl või kodus kokkupuudet loomadega, ravimitega, keemiliste ainetega;

·         milliseid toiduaineid on haige kasutanud viimastel päevadel (see on enne haigusnähtude ilmnemist);

·         kas ta kasutas enne allergianähtude ilmnemist mingeid ravimeid;

·         milliseid haigusi põeb (on põdenud); eriti olulised on kroonilised põletikukolded (hambad, põskkoopad jne.).

Kahtlustatavast allergeenist hoidudes (eriti toidu ja ravimite ning keemiliste ainete puhul) peaksid haigusnähud taanduma. Toeks on nahatestid allergeenidega.  Selleks kasutatakse kas standardallergeene või toob haige oma kodust (töölt) kaasa materjali (keemilise aine) nahatestide tegemiseks.  Nahatestid tehakse allergoloogia kabinetis või kui haigus on seotud kutsetööga, siis kutsehaiguste haiglas (Tallinnas).  Välistest allergeenidest tingitud allergia aluseks on enamasti kiiret tüüpi reaktsioon ja nii saab nahatestide vastuse 15-20 minutiga.  Paraku ei õnnestu mitte kõigil allergia juhtudel põhjust teada saada, sest need mehhanismid, mis tingivad haiguse kujunemise, võivad olla väga mitmekesised ning esile kutsutud väliste ja sisemiste faktorite koostoimest.

Allergiahaiguste ravi

Allergiahaiguste põhjused on väga mitmesugused ja alati ei olegi võimalik allergeeni kindlaks teha. Sellest tulenevalt on ka allergia ravis erinevaid võimalusi. Oluline on, et haige teaks oma haiguse olemust, võimalusel ka allergeeni, võimalikke ohtusid, ravimite toimet ning kõrvaltoimeid. Allergiahaige peab oma elurežiimi ja raviplaani koostama koos arstiga (allergoloogiga).
Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad, keemilised ained, ravimid, toiduained, nikeldatud esemed. Peaaegu võimatu on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega, elamutolmu lestadega.
Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul.
Ravimid on sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma tilgutatavad, nahale määritavad ja süstitavad. Ravimite kasutamine paikselt allergia nähtudega elundisse (bronhid, nina, silmad) on efektiivne ja praktiliselt kõrvaltoimeteta, kuna kasutatakse väga väikseid ravimi annuseid.
Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt:
1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja-aine (histamiini) toimet. Haigusnähud on nõrgemad või ei avaldu üldse.
2. allergilist reaktsiooni blokeerivad ravimid - takistavad nuumrakkudest vahendaja-ainete vabanemist ning haigusnähte ei tekigi või on haigus kergema kuluga.
3. allergilisele põletikule toimivad neerupealiste hormoonpreparaadid - glükokortikoidid. Toimelt on need ühed tugevamad. Ägedate ja raskete allergiliste seisundite korral kasutatakse suurtes annustes tablettidena või süstituna.
Mõnede allergiavormide korral on võimalik ka spetsiifiline immuunravi. See seisneb allergeeni väga väikeste hulkade korduvates süstimistes. Organismis tekivad kaitsekehad, mis tagavad allergeeniga kokkupuutumisel selle blokeerimise ja haigusnähte ei teki. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Ravi tulemused on lastel paremad kui täiskasvanutel.
Allergiahaigused on sageli kroonilise iseloomuga, kuid regulaarse arstliku kontrolli ja raviga saab haige oma elu kindlasti oluliselt kergendada.

http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/14-astma-ja-allergia#mis%20on%20allergia