Kolm ohtu tähestiku algusest

40 küsimust ja vastust allergia, atoopia ja astma asjus.

Üle maailma on suund sinnapoole, et inimesi vaevab allergia rohkem kui varem. Mis haigus allergia on ja miks seda tõbe ikka rohkem ja rohkem esineb?

 

1. Mis on allergia?

Sõna allergia tuleneb kreeka keelest (allos-teine + ergon- te­gu, töö). Allergia all mõeldakse organism ülitundlikkust mõnede ainete suhtes, mis võib olla kaasa sündinud, siis on see atoopiline allergia, või hilisemas elus tekkinud, näiteks allergiline no­hu (heinanohu), toiduallergia mingi kindla toiduaine suhtes, kontaktallergia või astma. Sõna allergia kasutatakse kõigi nende haiguste kohta.

2. Kuidas allergia tekib?

Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immu­noloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues­ti selliste ainetega kokku, hakka­vad immuunsusteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad al­lergilisi sümptomeid.

3. Mis on allergeen?

Allergeen on allergilist reakt­siooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes talletub orga­nismi immunoloogilisse mällu ja kui satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt­sioon.

4. Mis haigus on astma?

Astma on haigus, mille puhul bronhid aeg-ajalt kitsenevad, tõmbuvad kokku. Bronhe ahendavad nende ümber asetsevad li­hased. Allergiku bronhide lihas­te retseptorid on vastuvõtlikud allergeenidele, nii et juba nende väga vähene määr põhjustab al­lergilise reaktsiooni. Peaaegu 90% astmahaigetel lastel on atoopilise reaktsiooni tunnuseid, s.t et neil on pärilik tundlikkus allergeenide suhtes. Nende bron­hid reageerivad lisaks allergeenidele ka külmale ja saastatud õhu­le, väsimusele.

5. Mis on atoopia?

Atoopia tähendab kiire kulu­ga pärilikku allergilist reaktsioo­ni looduslikele allergeenidele. Atoopilised haigused on näiteks allergiline nohu ja silmapõletik, allergiline astma ja atoopiline ek­seem ehk lööve.

Atoopiline kalduvus on ini­mesel, kellel on allergeenispetsiifilisi vastuaineid, kuid puudu­vad haiguse sümptomid.

6. Palju räägitakse ülitundlikku­sest. Mis see on?

Laias laastus on ülitundlikkus organismi ülitugev reaktsioon kehavõõrale ainele. Ülitundlikkuse vahendamiseks viiakse al­lergiline inimene kokkupuutes­se algul väikeste, kuid vähehaa­val suurenevate allergeeniannus­tega.

 

Allergiahaiguste põhjused

7. Kui suur osa allergia tekkimi­sel on pärilikkusel?

Allergia tekkepõhjused jaotatakse kaheks: pärilikud ja kesk­konnast tingitud. Atoopiliste allergiate ja astma tekkepõhjused on suures osas pärilikud, eriti al­lergiline nohu. Ka atoopiliste ek­seemide üks põhjusi on pärilik­kus. Geeniuuringud on näida­nud, et eri rahvastel võivad aller­gia tekkimises osaleda erinevad geenid. Arvatakse ka, et pärilikud põhjused ja keskkonnast tu­lenevad põhjused osalevad aller­gia tekkimisel võrdselt.

8. Kas pärilikkuse osakaalu on uuritud põhjalikult?

Kaua aega arvati, et astma lii­gub peamiselt perekondlikku lii­ni pidi. Viimaste aastate uuringu­te põhjal arvatakse, et pärilikku­se osa allergia tekkimisel on suur lastel ja noortel. Üleeuroopaline uurimus näitas, et kui vanemad põevad astmat, on nende lastel risk astmasse haigestuda 3-4 kor­da suurem kui tervete vanemate lastel.

9. Millised keskkonnafaktorid võivad põhjustada allergilise reaktsiooni?

Toit, kemikaalid, välis- ja toaõhus leiduvad ärritajad ja al­lergeenid.

10. Kuidas tekib toiduallergia?

Toit sisaldab rohkesti aineid, mis võivad toimida allergeenide­na. Näiteks imikud võivad saada allergia ema rinnapiima kaudu. Enamasti tekivad organismis al­lergeenidele vastuained. Miks need alati ei toimi ja toidualler­gia tekib, pole veel selge.

11. Millised kemikaalid tekita­vad kõige rohkem allergee­ne?

Kogu maailmas kasutatakse üle 300 000 erineva kemikaali, aastas lisandub 1000 kemikaali. Arvatakse, et umbes 4000 kemi­kaali võivad põhjustada eksee­me, enamasti on nendeks metal­lid, nagu nikkel, koobalt, kroom, kuid ka kummikemikaalid ja lõhnaained. Näiteks võivad na­haekseeme põhjustada odavad ehted, eriti need, mis kuskilt lä­bi torgatakse. Ka lõhnaallergiat esineb üsna palju.

12. Kas allergiat võib põhjusta­da ka teatud kindel amet?

Jah, näiteks juuksurid, kes pi­devalt kasutavad kemikaale, lo­kivedelikku, lakke, aerosoole ja värve, võivad saada nahaeksee­me, halvemal juhul koguni ast­ma. Siis ei aita küll muu, kui tuleb õppida uus amet. Maainimes­tel tekitavad allergiat lehma kõõm, loomakarvad, jõusöödad, jahu, teraviljad.

13. Milliseid allergeene peaks kartma sissehingatavast õhust?

Õhku satuvad tolm, aerosoo­lid, igasugused gaasid, õhusaasta­tus tekitab astmat. Allergiline nohu jaotatakse kaheks: aasta­ajast põhjustatud ja aastaringne allergiline nohu. Varakevadest sügiseni põhjustab nohu õietolm (nn heinanohu), aastaringse al­lergilise nohu saab kodutolmust,  loomakarvadest ja -koomast, toi­dust, hallitusseente eostest.

14. Mille poolest erineb allergi­line nohu näiteks külmetu­sest põhjustatud nohust?

Allergilise nohu puhul on ni­naeritis läbipaistev, muudest sümptomitest võiks mainida ninakinnisust, kõditunnet ninas, aevastamist.

15. Kuidas allergilist nohu ravi­takse?

Parim variant on muidugi, kui ei satu keskkonda, kus on nohu põhjustajaid. Õietolmuallergia puhul on see küll lausa võimatu. Õietolmuallergia vastu tarvita­takse antihistamiini tablette, kortisooni, pihusteid. Allergia­vastaseid ravimeid saab apteegist ka ilma retseptita, kuid lapsega tuleks minna siiski arsti juurde ja lasta ravim määrata. Allergilise nohu ravimine on tähtis ka alu­mistele hingamisteedele.

16. Kuidas suhtuda tubakasuit­su?

Suits ärritab hingamisteid ja on üks tähtsamaid astma tekki­mise põhjusi lastel. Juba emaihus olles suurendab tubakasuits lap­se riskiohtu haigestuda astmasse. Ka imetamise ajal on ema suitse­tamine lapsele kahjulik. Uuri­mused on näidanud, et 1-4aasta­sed lapsed kuuluvad astma tekki­mise riskirühma ka passiivsete suitsetajatena. Kui kodus peale tubakasuitsu on veel niiskust ja hallitusseeni, siis kasvab lastel risk haigestuda astmasse 8 korda.

17. Milline osa allergiates on igasugu nakkustel?

Nakkus ja allergia mõjutavad teineteist rakutasandil, täiskas­vanutelgi võib näiteks mingi nakkus põhjustada astmahoo. Kuid mõni uuem uuring on näi­danud ka vastupidist: infektsioon mõjub allergiale pidurdavalt.

 

Laste allergia ja astma

18. Missugused toiduained põhjustavad lastel toidual­lergiat?

Imikutel ja veidi suurematel põhjustavad allergiat täiesti ta­valised toiduained nagu muna, piim, kala. 2-3aastastel lastel esi­neb üsna palju lehmapiimaaller­giat. Pärast kolmandat eluaastat sellised allergiad kaovad iseene­sest.

19. Kuidas toiduallergiat ara tunda?

Allergeeni avastamine on üs­na keeruline ja väsitab nii last kui ka kogu perekonda, enamas­ti selgub see katse-eksituse mee­todil. Kui on toiduallergia kaht­lus, tuleb katsuda põhjus leida nii kiiresti kui võimalik, sest see võib olla esimene märk atoopilise al­lergia tekkimisest.

20. Millised on toiduallergia sümptomid?

Väikestel lastel tekib enamas­ti nahalööve, mõnel valutab kõht, esineb kõhulahtisust või -kinnisust, tekivad gaasid. Um­bes 10% lastest on häirivaid mär­ke ka hingamisteedes - nohu, hingamisel tekib vilin, kahin, märgata võib astma sümptomeid. Väga tähtis on toiduallergia avastamine selle algetapis, siis saab algavat hingamisteede aller­giat hakata ravima kohe, kui ilm­nevad esimesed sümptomid.

21. Kuidas toiduallergiat ravi­takse?

Tuleb hoiduda toiduainetest, mis seda põhjustavad. Dieet on siin kõige a ja o.

22. Kuidas suhtuda laste valmis­toitudesse?

Valmistoidud võivad allergiat põhjustavaid toiduaineid sisalda­da vähesel määral, kuid ega aller­gilise reaktsiooni tekkimiseks po­legi palju vaja. Allergiku vanem peaks püüdma toitu valmistada kodus, siis ta teab täpselt, mida see sisaldab.

23. Millised sümptomid on las­te astmal?

Esimene sümptom on pikk kuiv köha, korduvad hingamis­raskused, eriti väljahingamisel, vinguv hingamine. Mida väik­sem laps, seda kogenum peab olema arst, sest kõik kopsu-uuringud ei sobi väikelastele.

24. Kas astmat esineb lastel pal­ju?

Kahjuks paistab, et see haigus vaevab lapsi üha rohkem, kuid oma osa on siin ka sellel, et diag­nostikaaparatuur on täiustunud ja haigust avastatakse rohkem. 12-18aastastest põeb astmat um­bes 7%.

25. Kuidas astmat ravitakse?

Glükokortikoididega, täna­päeval aitavad seda lihtsalt teha igasugu inhalaatorid. Astmahai­gel peaks inhalaator olema kogu aeg käeparast.

26. Kas astmahaige võib tegel­da spordiga?

Jah, kui astma allub kontrolli­le. Vältima peaks sportimist õues väga külma ilmaga või ajal, mil õhk on eriti saastunud.

27. Kas astma on raske haigus?

Astma kuulub pikaaegsete hai­guste hulka ja siin ei aita muu, kui õppida sellega koos elama. Kui ast­mahaige suhtub oma tõvesse rahulikult ja teab, mida teha siis, kui astmahoog peale tuleb, pole haigus eluoht­lik. Laste ast­ma on aastatega muutunud kergemaks ja haiglaravi läheb vaja väga harva. Täiskasvanul võib ägeda ast­mahoo ajal pulss kiireneda 130 löögini minutis, tal on väga ras­ke hingata, nägu muutub sini­seks. Selline seisund nõuab küll arstlikku järelevalvet.

 

Atoopilised ekseemid ja allergiline kontaktlööve

28. Kuhu tekib atoopiline lööve?

Imikutel tekivad puna­sed plekid põskedele, kätele, suu ümber, kaelale, mõnel isegi pea­nahale, ninasõõrmetesse, silma­laugudele, liigesekohtadesse. Sel­les vanuses lastel kutsutakse tõbe piimaraigiks, kuigi piim ei ole sel­le tekkimise peamine põhjus. Lasteaiaealistel jäävad punased plekid enamasti liigesekohtades­se, kooliealistel on plekid liigese­kohtades, kuid ka reite tagaküljel ja isegi tuharatel. Murdeealistel võib löövet märgata juuste piiril ja kuklas.

Kui selline lööve 25. eluaas­taks pole kadunud, siis enamasti sest ei saagi lahti.

29. Mis põhjustab allergilise kontaktlööbe?

Enamasti kemikaalid, 10-25% kemikaalidest põhjustavad aller­giat ja nimekiri, kus neid leidub, saab õige pikk: kosmeetika, isik­liku hügieeni tarbed, pesupese­misvahendid, tekstiilid, metal­lehted, mänguasjad, kaitsekin­dad.

30. Millised on allergilise lööbe tunnused?

Nahk hakkab punetama ja sügelema, võivad tekkida villid. Mõnel tursuvad üles limanahad, tekib nohu, silmad kipitavad.

 

Allergia ja selle ravimise kõrvaltoimed

31. Kas allergia ja astma mõju­tavad inimese üldist tervis­likku seisundit?

Allergilist astmat põdevatel lastel esineb igemepõletikku roh­kem kui nende eakaaslastel. Rootslaste uurimuse põhjal erita­vad astmahaiged vähem sülge ja seepärast on neil rohkem ham­bakaariest. Glükokortikoidide piserdamine suhu võib põhjusta­da suus ja suuümbruses igasugu seennakkusi. Kes on glükokor­tikoide kasutanud pikki aastaid, on märganud, et iga väiksemgi müks jätab ihule sinise pleki.

Lastel võib glükokortikoidra­vi ajal ilmneda kalduvus paksuks minna, kuid seda saab kontrolli all hoida söömise ja liikumisega.

32. On arvatud, et glükokor­tikoidid põhjustavad osteo­poroosi. Kas see on tõsi?

Glükokortikoidid vahendavad osteoblastide - luumoodustisrak­kude - tekkimist ja luu moodustumine aeglustub, see tähendab luumassi vähenemist. Kuid os­teoporoosi tekkimiseks kulub niimoodi palju aastaid. Kui ravi lõpetatakse, see oht kaob.

33. Kas astmahaige peaks võt­ma kaltsiumipreparaate?

Kui toidus leidub kaltsiumi si­saldavaid aineid piisavalt, siis po­le põhjust. Kui aga glükokortikoidravi kestab väga kaua, siis võiks küll kaltsiumitablette tarvitada.

34. Kuidas oleks kasulikum kor­tisooni tarvitada - inhalaa­toriga või lihtsalt sisse võt­ta?

Inhalaator on turvalisem.

 

Kas allergiast võib pääseda?

35. Tundub, et allergiat esineb rohkem neil, kes on sündi­nud pärast 1950. aastat. Miks see nii on?

Eelmise sajandi 50ndatel aas­tatel toimus toiduainetetööstu­ses suur muutus. Varem söödi igal pool enamasti kohalikku toi­tu ja omatehtud hoidiseid. Sel ajal hakkasid kodudesse ilmuma külmkapid ja sügavkülmikud, muutus kogu toiduvalmistamise tehnoloogia, samal ajal toimusid ka ökoloogilised muutused, mis muutsid soolestiku bakterifloo­rat.

36. Kas vaktsineerimine nõrgendab loomulikku al­lergiakaitset?

Neil, kes on lapsepõlves põde­nud tuulerõugeid, esineb vähem allergiat. Samasugune mõju on varases lapsepõlves läbipõetud nakkushaigustel. Tõenaoliselt muudavad läbipõetud haigused organismi immunoloogilist kait­sevõimet. Varane lapsepõlv on tervise seisukohast väga tahtis, sellest sõltub organismi vastupa­nuvõime haigustele pea kogu elu.

37. Miks siis ikka üldse nii palju vaktsineeritakse?

Need nakkushaigused, mille vastu meid vaktsineeritakse, on väga rasked, isegi eluohtlikud, paljude haigustega kaasnevad tüsistused. Allergia on väiksem hind kui see, et jäetakse vaktsi­neerimata.

38. Rootsis näiteks on vaktsi­neerimata lastel vähem al­lergiat. Millest see tuleb?

Rootsis uuriti eluviiside mõju laste allergiale. Võrdlusrühma kuulusid Steineri kooli õpilased ja tavalise kooli õpilased. Steineri kooli lapsi oli vaktsineeritud vähem, nad tarvitasid antibiootikume ja valuvaigisteid harvem kui tavalise kooli omad. Arvatakse, et piimhappebakteritega valmistatud aedviljahoidiste söömine vahendab allergiariski. Kõige vähem allergiat esines perekondades, kus eluviisid põhinesid antroposoofial (R. Steiner natuurfilosoofial).

39. Kas on uuritud antibiooti­kumide seost allergiaga?

Mingit seost pole leitud. Küll aga on mõnes uuringus leidnud tõestust, et teatud piimhappebakterite lisamine toidule vä­hendab juba tekkinud allergilist löövet.

40. Miks oli kunagisel Ida-Saksamaal vähem allergiat kui Lääne-Saksamaal?

Keskkonna saastatus sõltub tööstuse tasemest ja ka rahva majanduslikust heaolust. Ida-Saksamaal saastasid keskkonda enamasti vaid tööstusest tulenevad väävelühendid, Lääne-Saksamaal tulenes suur osa saastatusest heitgaasidest, ka lemmikloomi peeti seal rohkem. Praegu on idapoolsel Saksamaal allergilist nohu rohkem kui varem, heitgaase on rohkem, kasside arv on kasvanud kaks ja koerte arv kolm korda, ka toiduvalik on muutunud.

KODUTOHTER APRILL 2003

 

AJAKIRJAST KOTILAAKARI VAHENDNUD VIIVI VARIKSAAR