Allergeenile tõke ette



Allergia on immuunsüsteemi äge reaktsioon mingile ainele. Et vältida ülitundlikkusest tingitud ebameeldi­vusi, tuleb tugevdada organismi vastupanuvõimet ning tõkestada allergeeni toimet. 

Appi tulevad nii ravimtaimed kui ka apteegiravimid.












Pille Kannelmäe, Südalinna apteek



Allergiasümptomid on vesine nohu, aevastamine, pisaravool, ärri­tusköha, raskendatud hingamine. Võivad tekkida nahapunetus ja -sügelus, kublad, toiduallergia korral ka iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus. Astmaga kaasnevad hingeldus ja õhupuudushood. Kõikide allergialiikide puhul lisandub hiljem ka peavalu.




Konkreetsete sümptomite vastu rohtu võttes nendest lahti ei saa. Tänu allergiaravimile kaovad haigusnähud, kuid tähtis on kindlaks teha, mille vastu ollakse allergiline, ning siis halbadest mõjuritest hoiduda. Allergiahoogude vältimiseks tuleks kosutada immuunsüsteemi, et see allergeenidele tõhusamat vastupanu osutaks: teha kuur looduslike vastupanuvõimet suurendavate vahenditega ja har­rastada tervisesporti. Üks kõige uuritumaid looduslikke immuun­sustugevdajaid on päevakübar. Kuid samas võib inimene olla aller­giline just korvõieliste suhtes ning päevakübarapreparaat võib sel juhul ise allergeen olla. Samamoodi peab ettevaatlik olema ka meega. Tugevad immuunsüsteemi stimuleerivad vahendid on vas­tunäidustatud sclerosis multiplexi ja aidsi põdejatele. HI-viiruse kandjatele ning siiratud elunditega inimestele.










Juta Mölder, bioloog



Ülitundlikkus põhjustab mitmeid allergilisi haigusi: nõgestobe, heinanohu, astmat jm. Rahvameditsiin tunneb allergiavasta­seid taimi, millel on nii ülitundlikkus-, põletiku- kui ka sügelemisvastane, aga ka valuvaigistav toime. Koos taimetee joomi­sega on soovitatav teha ka vanne, loputu­si või mähiseid. Toidusedelisse võiks lüli­tada rohkem jõhvikaid, karusmarju, sibu­lat, arooniaid, hapuoblikaid.




Allergiavastase mõju poolest on tuntuimad kõrvenõges, oblikas, sidrunmeliss, pipar­münt, päevalilleseemned, -õied ja -lehed, aedtilliürt ja -seemned, valge piimanõges,  mustasõstramarjad ja -lehed, maasikamarjad ja -lehed, paise­leheürt. kassinaeriõied ja -lehed, veiste-südamerohi. Allergilise astma rahustamiseks soovitab rahvameditsiin iisopit, paise­lehte, harilikku punet, veiste-südamerohtu, kassinaerist. Vii­mane sobib suurepäraselt õhtuseks teeks, ka lastele.




Allergia taimedega ravimise juures on oluline proovi-katseta meetod, sest iial ei tea, kas ei olda allergiline ka just selle taime vastu, millega ennast ravida tahetakse. Niipea kui on märgata mingitki allergilisusele viitavat reaktsiooni, tuleb taime kasutamine lõpetada.



Allergilise nahasügeluse korral tasub proovida paiselehe ja kõrvenõgese keedust. Selleks võta poole liitri keeva vee kohta 3 supilusikatäit segu, keeda 15 minutit ja kurna. Tee üldvanni, millesse vala kogu keedus. Sügelevaid kohti võib keedusega ka üle loputada. Naha kihelust vähendab ka iga­päevane kassinaeritee joomine.




Nõgestõve puhul võta peotäis kõrvenõgese, raudrohu, mus­tasõstra- ja maasikalehtede segu ring lisa pool liitrit keevat vett. Lase sel 15 minutit kaane all tõmmata. Kurna ning võta lonkshaaval iga tund, kuni lööve kaob. Sama taimesegu sobib allergikule ka ainevahetuse parandamiseks: sel juhul juua tõmmist lonkshaaval söögivaheaegadel ja enne magama­ minekut.




Astma vastu aitavad koos koorega peenestatud sidrun ja mesi. Sega nad omavahel ning võta astmahoogude ajal. Ast­maatikule toob kergendust ka tee mungalillest, valgest piima­nõgesest või päevalillest. Hästi sobib ka tee üheksavägise õitest ja lehtedest, kuid seda taime ei tohiks keeta: vala talle peale keev vesi ja lase kaane all tõmmata.




Kõige sagedamini tehtav astmatee on islandi käokõrvast, mis on võrdlemisi mõru, kuid annab häid tulemusi. Tee nii: vala supilusikatäiele droogile klaasitäis kuuma vett või piima ning keeda 5 minutit tasasel tulel. Lase seejärel veerand tundi kaane all haududa ning kurna. Joo klaasitäis lonksukaupa päeva jooksul.




Lastele sobib hästi nõmm-liivatee ürditõmmis, mida võiks ast­mahoogude ärahoidmiseks juua ka kevaditi ning sügiseti. Sel­leks võta kuhjaga teelusikatais droogi klaasi keeva vee kohta ning lase sel 15 minutit kaane all tõmmata. Kurna. Juuakse 2-3 korda päevas klaasitäis korraga.




Hea maitsega kasulikku igapäevateed saab ka vaarikavartest. mida võib korjata igal ajal, ka talvel lumega. Keeda peenes­tatud vaarikavarsi ja vett tasasel tulel 15 minutit. Tee sobib ka toetavaks raviks ägedate haiguste korral.







 Marika Jürgenson



Tervispluss 11/2004