Vaevalt oskas
homöopaatiale aluse pannud saksa arst Samuel Hahnemann paarisaja aasta eest
arvata, et loob ravimeetodi, mis ei muutu küll massiliseks, kuid peab
ajaproovile vastu ning täna, kahekümne esimesel sajandil eelistab seda
kõikidele ravimisviisidele nii Inglise kuninglik perekond kui ka Rooma paavst.
Homöopaat Saima Tišler: “Keerulise nimega ravimeetod polegi tegelikult nii komplitseeritud. See põhineb tuntud loodusseadustel, mis küll mõnes mõttes on vasturääkivad seni aktsepteeritud vaadetele teaduslikust meditsiinist. Näiteks seisukoht, et haigust saab ravida tibatillukeste ravimidoosidega, mis pole haigusetekitaja antiaine ehk vastumürk, vaid koostatud põhimõttel: sarnasega ravitakse sarnast. Homöopaatiliste ravimite eripära on hoopis see, et ainet ennast praktiliselt nagu polegi - on vaid elektronide vaheline võnkumine.” Homöopaatia võtab arvesse seda, et inimkeha vajab toimimiseks väga palju erinevaid mikroelemenete ja vitamiine. Oma patsientidele on Saima Tišler tuntud perearstina, kes kasutab lisaks homöopaadi praktilisi kogemusi ja võtteid. “Perearstina loomulikult saadan ma inimesi vastavalt vajadusele tegema vajalikke laboratoorseid või kliinilisi analüüse. Homöopaatiline meetod toetab mind diagnoosimisel ja aitab täpsemini näha patsiendi kaebustega seotud nüansse.”
Homöopaat Saima Tišler: “Keerulise nimega ravimeetod polegi tegelikult nii komplitseeritud. See põhineb tuntud loodusseadustel, mis küll mõnes mõttes on vasturääkivad seni aktsepteeritud vaadetele teaduslikust meditsiinist. Näiteks seisukoht, et haigust saab ravida tibatillukeste ravimidoosidega, mis pole haigusetekitaja antiaine ehk vastumürk, vaid koostatud põhimõttel: sarnasega ravitakse sarnast. Homöopaatiliste ravimite eripära on hoopis see, et ainet ennast praktiliselt nagu polegi - on vaid elektronide vaheline võnkumine.” Homöopaatia võtab arvesse seda, et inimkeha vajab toimimiseks väga palju erinevaid mikroelemenete ja vitamiine. Oma patsientidele on Saima Tišler tuntud perearstina, kes kasutab lisaks homöopaadi praktilisi kogemusi ja võtteid. “Perearstina loomulikult saadan ma inimesi vastavalt vajadusele tegema vajalikke laboratoorseid või kliinilisi analüüse. Homöopaatiline meetod toetab mind diagnoosimisel ja aitab täpsemini näha patsiendi kaebustega seotud nüansse.”
Arstid-homöopaadid kasutavad nende raviainete väikesi annused, mis suurtes kogustes kutsuksid tervel inimesel esile haiguslikke sündroome. Näiteks, mugulsibulad kui toiduaine võib põhjustada limaskesta põletiku, pisarate voolamise, kuid homöopaatilise ravimina ta on võimeline ravima neidsamu nähtusi, näiteks hooajalise nohu puhul. Madude mürgid halvavad südame-veresoonkonna süsteemi ning võivad olla kasulikud hüpertooniatõve korral. Kõik tunnevad olukorda, mil keegi sai mesilaselt nõelata - siis tekib kiiresti turse, punetav nahk, nõelava iseloomuga valu. Homoöpaatias kasutatakse preparaati mesilasest Apis, mis tervendab kiiresti erinevaid turseid just sellise iseloomuga esinevate haiguste puhul.
Tuletage meelde, mis juhtub inimese nahaga peale kõrvetamist nõgesega. Tekivad villid, mis sügelevad ja valutavad. Taoline allergiline reaktsioon on hästi ravitav nõgese mahlaga, kuid väga suure lahjendusega. Aga ravimteel nõgesega (makroannused) on hoopis teine ravirakenduse piirkond. Peamine S. Hahnemanni avastus - see, mis põhjustab haigust, ravib mikroannuses seda haigust. Kõik geniaalne on lihtne.
Diagnoos elektrivoolu abiga
Patsiendile antakse pihku kaks vasest torukest, homöopaat surub pastapliiatsi
südamiku otsa meenutava osutiga diagnoositava käe ainult talle teadaolevatele
punktidele. Saima Tišler kinnitab, et diagnoosimise juures on tema jaoks vägagi
kõnekas ka see, kuidas patsiendi keha nähtamatud energiakeskused (tšakrad)
reageerivad erinevate toidulisandite, vitamiinide või elementide olemasolule.
Teatud aine puudus ilmutab tema sõnul end elektrilise volt-ampermeetriga mõõtes
kohe ja annab arstile teada kehas toimunud keemilistest reaktsioonide
tulemustest - näiteks puudu olevast rauast, tsingist, flavonoididest või muust.
Võiks öelda, et homöopaatia on nii diagnoosimise kui ka ravi puhul suureks
abiks, käsitledes inimest terviklikult ja ehitades ravi üles eeskätt organismi
elujõu stimuleerimisele. Mõnikord juhtub, et haigus või häda, mille all inimene
kannatab, ootab kaunis kaua, kuni leiab õige lahenduse - ja tavaliselt sõltub
see tohtri ja patsiendi vahelisest sobivusest. Haigus on antud
järelemõtlemiseks, et teatud probleemi lahendada enda sees, väidavad paljud
teadjad vanad arstid, kui neilt küsida, miks kulub vahel pealtnäha tuntud
haiguse väljaravimiseks ootamatult kaua aega ja vaeva.
Inimese kehas on olemas kõik see, mis leidib meid ümbritsevas maailmas. Ning homöopaatias kasutatakse ravimite toormena kõiki neid aineid, mis leiduvad looduses ja nad on taimsest, loomsest ning mineraalset päritolu. On olemas tehnoloogia, mille kasutamise puhul lahjendatakse lähteaine järjestikku 10, 100, 1000 või enam korda ning iga lahjendamise järel loksutatakse lahust korralikult katseklaasis. Seda nähtust nimetatakse dünaamiseerimiseks, ehk ravimi toime tugevdamiseks tema lahjendamise ja loksutamise tagajärjel.
Tuleb ravida haiget, mitte vaid haigust, haiguse põhjusi, mitte vaid tagajärgi - need on homöopaatia põhiprintsiibid. Seejuures on väga oluline, et homöopaatilised ravimid ei kutsu esile kõrvaltoimet, allergilisi reaktsioone ning ei esine organismi harjumist nende suhtes, st. ravimid ei ole patsiendile kahjulikud. Homöopaatia annab arstile võimaluse vaadelda inimest kui keha, hinge ja vaimu ühtusust ja terviklikkust.
Eriti tulemuslik on homöopaatia siis, kui haige probleemile vastab täpselt üks ja kindel homöopaatiline ravim. Näiteks võib tuua kanepisõltuvusest vabanemise - on olemas otseselt sellele vastav cannabis indica. Ecstasy puhul sellist otseselt vastavat ei ole, küll võib koos narkoloogiaga psüühilise tasakaalu saavutamiseks kasutada midagi, mis aitab mürgistustest üle saada ja psüühilist tasakaalu taas saavutada. Homöopaatia toel võib saavutada vägagi häid tulemusi, ravides haigusi, millel on selgelt äratuntav psühhosomaatiline taust, nagu näiteks paanikahäire, mis on tänapäeva Eestiski üha enam leviv diagnoos. Saima Tišler: ”Laste puhul on olnud bronhiaalastma algavas staadiumis, allergilised nahahaigused, psoriaas, algavad liigesehaigused, neerupuudulikkus (NB! mitte dialüüsijuhud), haigused, mille puhul julgen väita, et olen saavutanud märkimisväärseid tulemusi.” Vajadusel saab homöopaatiat kasutada ka toetava ravina teatud krooniliste haiguste puhul. Homöopaatiat tuleks eelistada rasedate ravimisel, sest homöopaatilised preparaadid on kahjutud lootele, sama kehtib ka laste kohta, kelle immuunsus on nõregenenud. Homöopaatia saavutab väga häid tulemusi järgmiste haiguste ravimisel: allergiad, mao-soolestiku trakti haigused, kroonilised gastriidid ja koliiidid, mao ja 12-sõrm.soolestiku haavandid, hemorroid, südame ja veresoonkonna haigused, liigeste ning kopsude funktsionaalsed häired jne. Traumade puhul näiteks aitab homöopaatia kaasa ainevahetusest sõltuvale luu kokkukasvamisele. Samuti toetab psüühilisest üleelamisest tingitud raskustest ülesaamisel. “Kirurgilist ravi homöopaatia loomulikult ei asenda. Kuigi tagantjärele võib tugiravina arvesse tulla,” räägib Saima Tišler. “Veel on see vastunäidustatud siirdatud neeru, kardiostimulaatoriga patsiendile. Ei ole soovitav paralleelselt ravida hormoonpreparaatide ja antibiootikumidega. Enam lubatud on valuvaigistid. Diabeediga võib homöopaatilist ravi toetada organismi ainevahetust ja verevarustust toetavana.”
Inimese kehas on olemas kõik see, mis leidib meid ümbritsevas maailmas. Ning homöopaatias kasutatakse ravimite toormena kõiki neid aineid, mis leiduvad looduses ja nad on taimsest, loomsest ning mineraalset päritolu. On olemas tehnoloogia, mille kasutamise puhul lahjendatakse lähteaine järjestikku 10, 100, 1000 või enam korda ning iga lahjendamise järel loksutatakse lahust korralikult katseklaasis. Seda nähtust nimetatakse dünaamiseerimiseks, ehk ravimi toime tugevdamiseks tema lahjendamise ja loksutamise tagajärjel.
Tuleb ravida haiget, mitte vaid haigust, haiguse põhjusi, mitte vaid tagajärgi - need on homöopaatia põhiprintsiibid. Seejuures on väga oluline, et homöopaatilised ravimid ei kutsu esile kõrvaltoimet, allergilisi reaktsioone ning ei esine organismi harjumist nende suhtes, st. ravimid ei ole patsiendile kahjulikud. Homöopaatia annab arstile võimaluse vaadelda inimest kui keha, hinge ja vaimu ühtusust ja terviklikkust.
Eriti tulemuslik on homöopaatia siis, kui haige probleemile vastab täpselt üks ja kindel homöopaatiline ravim. Näiteks võib tuua kanepisõltuvusest vabanemise - on olemas otseselt sellele vastav cannabis indica. Ecstasy puhul sellist otseselt vastavat ei ole, küll võib koos narkoloogiaga psüühilise tasakaalu saavutamiseks kasutada midagi, mis aitab mürgistustest üle saada ja psüühilist tasakaalu taas saavutada. Homöopaatia toel võib saavutada vägagi häid tulemusi, ravides haigusi, millel on selgelt äratuntav psühhosomaatiline taust, nagu näiteks paanikahäire, mis on tänapäeva Eestiski üha enam leviv diagnoos. Saima Tišler: ”Laste puhul on olnud bronhiaalastma algavas staadiumis, allergilised nahahaigused, psoriaas, algavad liigesehaigused, neerupuudulikkus (NB! mitte dialüüsijuhud), haigused, mille puhul julgen väita, et olen saavutanud märkimisväärseid tulemusi.” Vajadusel saab homöopaatiat kasutada ka toetava ravina teatud krooniliste haiguste puhul. Homöopaatiat tuleks eelistada rasedate ravimisel, sest homöopaatilised preparaadid on kahjutud lootele, sama kehtib ka laste kohta, kelle immuunsus on nõregenenud. Homöopaatia saavutab väga häid tulemusi järgmiste haiguste ravimisel: allergiad, mao-soolestiku trakti haigused, kroonilised gastriidid ja koliiidid, mao ja 12-sõrm.soolestiku haavandid, hemorroid, südame ja veresoonkonna haigused, liigeste ning kopsude funktsionaalsed häired jne. Traumade puhul näiteks aitab homöopaatia kaasa ainevahetusest sõltuvale luu kokkukasvamisele. Samuti toetab psüühilisest üleelamisest tingitud raskustest ülesaamisel. “Kirurgilist ravi homöopaatia loomulikult ei asenda. Kuigi tagantjärele võib tugiravina arvesse tulla,” räägib Saima Tišler. “Veel on see vastunäidustatud siirdatud neeru, kardiostimulaatoriga patsiendile. Ei ole soovitav paralleelselt ravida hormoonpreparaatide ja antibiootikumidega. Enam lubatud on valuvaigistid. Diabeediga võib homöopaatilist ravi toetada organismi ainevahetust ja verevarustust toetavana.”
Ravimit määratakse rangelt individuaalselt.
Sest kahte ühesugust inimest maailmas ei ole olemas ning üks ja sama haigus kutsub esile palju erinevaid sümptomeid. Arvestades kõike - inimese välisilmet, pärilikkust, enesetunde paranemist või halvenemist sõltuvalt ööpäeva ajast, ilmastikust, lõhnadest, Kuu faasidest jne.
Ravi tulemus sõltub tervise üldseisundist - kui krooniliseks on muutunud haigus, milline täpselt on haiguse vorm, kas on kaasnevaid haigusi, millised on pärilikud faktorid ja elutingimused. Ei saa mööda minna tõsiasjast, et ravitulemus sõltub ka homöopaadist - kus ja kui palju ta on õppinud, kui kaua praktiseerinud. Igal inimesel on õigus häbenemata huvi tunda teda raviva isiku litsentsi vastu. Tegelikult on see lausa soovitav,” kinnitab Saima Tišler.
