Allergia ja kollektiiv

Allergiahaigete laste arv on viimastel aastakümnetel järjest suurenenud, kuid alles viimasel  kümnendil on hakatud tähelepanu pöörama sellele, et allergilised lapsed käivad ka kollektiivis – lasteaias ja koolis, kus nad vajavad vahel mõningaid eritingimusi, et edukalt hakkama saada.

Allergiat vallandavaid tegureid on palju ja seetõttu tuleb luua iga allergiaga õpilase jaoks just temale sobilik õpikeskkond.

Astmahaige õpilane võib ja peab osalema kehalise kasvatuse tundides, kui tema astma on kontrollitud ja ta tunneb ennast hästi. Siiski tuleb kehalise kasvatuse õpetajat kindlasti astmaatikutest informeerida, sest füüsiline koormus võib vallandada astmahoo. Osal õpilastel põhjustab füüsiline koormus peaaegu alati astma ägenemise (nn koormusastma). Need lapsed peavad enne tundi ja soovitavalt õpetaja kontrollimisel kasutama arsti määratud bronhilõõgastit. Osal õpilastel võib aga füüsiline koormus põhjustada astmahoo vaid siis, kui astmat ei ole korralikult ravitud või lisanduvad teised ärritavad tegurid (õietolm, külm õhk jm).

Et teismelistel on vahel probleemiks regulaarne astmaravimi kasutamine, võivad füüsilisel koormusel tekkivad sümptomid olla esimeseks ohumärgiks, et astmaravimit ei võeta regulaarselt. Seetõttu peaks kehalise kasvatuse õpetaja kindlasti informeerima klassijuhatajat või lapsevanemaid, kui lapsel tekkis tunnis astmahoog.

Kui füüsilisel koormusel tekib kiiresti hingeldus või köha, tuleb sellest kindlasti rääkida lapse allergoloogiga, et vajaduse korral teha koormustest.

Samuti peab arvestama, millised allergeenid igal konkreetsel õpilasel astmat ägestavad. Loomulikult võib õpilane osaleda kehalises kasvatuses, kuid õpetaja peab arvestama tema haigust. Meeles tuleb pidada, et astmaga õpilasel olgu bronhilõõgasti alati kaasas, eriti siis, kui minnakse kooliruumidest kaugemale sportima.

Et muuta koolikeskkond allergiaga õpilastele sobilikuks ja neid hädaolukorras paremini aidata, peavad õpetajad teadma, millise allergiahaigusega lapsed õpivad nende klassis/koolis ja milliseid esmaabi vahendeid nad kasutavad. Et praegu puudub ühtne vorm, millega kooli lapse  allergiahaigusest informeeritakse, peaks seda tegema lapsevanem. Samuti võiks ema ja isa iga kooliaasta alguses kohtuda kooliõe ja klassijuhatajaga, vajaduse korral ka kunsti-, tööõpetuseja kehalise kasvatuse õpetajaga, et rääkida lapse haigust ägestada võivatest teguritest, nendest hoidumisest ja esmaabist. Eriti oluline on see teismeliste puhul, kes sageli oma haigust häbenevad ja sellest ei räägi.

Lapse allergiahaigusest tuleb rääkida ka klassikaaslastele, kes peavad teadma, et kui kaasõpilasel tekib astmahoog, ei tohi teda üksi jätta ja tuleb kutsuda abi. On oluline, et õpilast tema haiguse pärast ei kiusataks.

Atoopilise dermatiidiga lapse nahk on kuiv ja kergesti ärrituv. Ärritust ja lööbe ägenemist võivad esile kutsuda kunstiõpetuses kasutatavad värvid, tööõpetuses tekkiv tolm, liimid, värvid. Siis tuleks kasutada kindaid või kui see ei aita, leida teine ülesanne. Ujumistundides võib kloorivesi nahka ärritada ja kuivatada. Siis on hoolikast pesemisest ja naha kreemitamisest abi.

Toiduallergia on rohkem väikelaste ja eelkooliealiste probleem. Koolilastel esineb toiduallergiat harvem. Siiski on maailmas laste ja teismeliste hulgas suurenenud anafülaksia (eluohtliku allergilise reaktsiooni) juhtumite arv, mille on esile kutsunud maa- ja sarapuupähkli, kala, koorikloomade ja harvem teiste toiduainete söömine. (Eestis mõni üksikjuhtum). Kui lapsel on esinenud tugevat reaktsiooni mingi toiduaine söömisel või sellega kokkupuutumisel, tuleb sellest kindlasti teavitada ka kooli.

Anafülaksia võib tekkida ka mesilase või herilase piste tagajärjel. Et õpilased võivad koolis või ekskursioonidel nende putukatega kokku puutuda, peaks kooli teavitama, kui lapsel on varem esinenud tugevat allergilist reaktsiooni.

Raske toidu- või putukaallergiaga õpilastele võib allergoloog esmaabiks välja kirjutada EpiPen’i – ühekordse süstla adrenaliini süstimiseks, mille kasutamist on hea näidata ka õpetajale, kes saab last koolis reaktsiooni tekkimisel abistada. Samuti võiks lapsel olla kaasas lihtne kirjalik juhend süstla kasutamise kohta.

Allergiat ei saa küll välja ravida, kuid õige käitumise ja tänapäevaste ravimitega saab sümptomeid kontrolli all hoida. 

Karin Puks
SA Tallinna Lastehaigla

EPL Allergialeht nr 4