.jpg)
Tahan teada, kas mul on kassi-/koeraallergiat, soovin võtta endale lemmiklooma.
Kas võin võtta kassi, kui mul on olnud allergiline nohu meriseast?
Sellelaadseid küsimusi võib kuulda allergoloogi vastuvõtul pea iga päev.
Kas allergia lemmikloomade suhtes on sagenenud?
Allergia lemmikloomade suhtes on sagenenud. Kindlasti on üks põhjus see, et inimesed soovivad järjest rohkem pidada lemmiklooma. Koer ja kass on kõige populaarsemad kõigist võimalikest lemmikloomadest, kuid allergilisi haigusi võivad põhjustada ka minisead,lühikarvalised hiired, tšintšiljad, kilpkonnad jpt.
Kõige tugevamaid reaktsioone kutsuvad esile hobuse- ja kassiallergeenid. Hobuseallergeen seetõttu, et ta on suur loom ja toodab korraga suures koguses allergeeni. Kassid seetõttu, et nende liikumispiirkond on väga suur ja allergeenil on võimalus levida paikadesse, kus kassi ennast polegi. Et koertega on inimesel kõige tihedam kontakt, on nad enim levinud allergeenid. Eri koera- ja kassitõugude suhtes võib inimestel olla küll erinev tundlikkus, kuid pole olemas sellist koera- või kassitõugu, mis allergiat üldse esile ei kutsu. Ülitundlikkust
ei põhjusta enamasti akvaariumikalad ja roomajad.
Mis on lemmikloomaallergiat põhjustav tegur?
Loomne allergeen on proteiin e suuremolekuliline valkaine. See on pärit peamiselt loomade naha- ja süljenäärmetest, harvem uriinist ja verest, mis koguneb loomakarvadesse. Pesemata looma karvades on allergeeni kontsentratsioon kõrge.Miks on kassiallergia suur probleem?
Kassi organism toodab allergeeni väga suures koguses ja isase kassi allergeen on agressiivsem kui emase kassi oma. Kassiallergeen on imepisike, kergesti lenduv, kuid samal ajal püsiv. Seega võib seda õhus leiduda veel väga pikka aega pärast looma viibimist ruumis.Kassi allergeen on kindlasti ka kodutolmu üks koostisosa.
Kassiallergeeni kannab inimene riiete ja juustega kõikjal kaasas, sest see on eriliselt kleepuv. Vaipades võib näiteks allergeeni tase väheneda alles 20 nädalat pärast kassi eemalviibimist
eluruumidest. Voodimadratsis väheneb allergeeni hulk aga alles viiendaks aastaks.
Kas mõni koeratõug on vähem allergiline kui teine?
Allergiavaba koeratõugu olemas ei ole, kuid mõni koeratõug põhjustab vähem allergiat kui teine.Milline on pärilikkuse osa allergia haiguse avaldumises?
Pärilikkusel on allergiahaiguse vallandumisel määrav osa. Kui kellelgi pereliikmetest on loomaallergia, suureneb ka järglastel risk saada lemmikloomast allergiline reaktsioon. Kui mõlemad vanemad on allergilised ühe ja sama looma suhtes, on võimalus, et lastel areneb sama looma suhtes allergia 80 protsendil juhtudest.Väikelaste hulgas on allergia sagedus koduloomade suhtes kõi ge kõrgem, kuid loomaallergia võib vallanduda ka täiskasvanueas.
Seda, millise looma suhtes allergiline reaktsioon vallandub, pole võimalik ennustada.
Kokkupuude loomadega varases lapseeas võib kaitsta hilisema allergiahaiguse ja astma eest. Eri ti kui kokkupuude loomadega esineb esimesel 18. elukuul. Põhjuseks arvatakse olevat
see, et loomadega koos elutsevad eri tüüpi bakterid, kes mõjutavad esimestel elukuudel immuunsüsteemi tolerantsuse õigeaegset arengut keskkonna tegurite ja toiduainete suhtes.
Kas võin võtta endale lemmiklooma?
Lemmikloomaallergiat pole võimalik ette diagnoosida. Kui allergiaproov ei tõesta kodulooma suhtes allergiat, ei saa veel lõplikult öelda, kas tulevikus võib selle looma suhtes tekkida allergiline reaktsioon või mitte. Kui proov on positiivne ühe looma suhtes, võib see olla positiivne ka teiste loomaliikide suhtes.Allergiahaiguse ravi
Allergiakaebuste ilmnemisel lihtsalt ravimipõhine ravi probleemi ei lahenda. Ravimid leevendavad kaebuseid olukorras, kus ei ole võimalik loomset allergeeni vältida.Paljudel juhtudel kaebused jäävad, kuni lemmikloomad on kodus. Sel juhul tuleks siiski loomast vabaneda.
Mis on immunoteraapia?
Immuunoteraapia ehk allergiasüstid on mitteravimipõhine ravivõte neile, kes töötavad loomakliinikus, või lastele, kellel esineb loomaallergia, kuid loomse allergeeniga kokkupuudet pole võimalik täielikult vältida. Ravi koosneb süstide seeriast, mis sisaldavad väikeseskoguses allergeeni, mille suhtes patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90 protsendil patsientidest vähem allergiavaevuseid.
Immunoteraapia toimib nagu vaktsineerimine. Organism peatab antikehade tootmise ühe või teise teguri ehk allergeeni suhtes. Selline olukord võib kesta aastaid pärast immunoteraapiat. Uuringutulemused näitavad, et allergiasüstid võivad ära hoida isegi uute
allergiliste reaktsioonide tekke ja vähendada astma arengu võimalust lapseeas.
Ravi kestab kokku kolm kuni viis aastat. Pärast seda võib allergiavaba periood kesta järgmised viis aastat või kauem.
Erika Reismaa
Ida-Tallinna keskhaigla allergoloog
EPL Allergialeht nr 4
