Taas on kätte jõudnud talv – lumi, külmakraadid ja
talverõõmud. Siiski võib talve saabumine meelehärmi valmistada allergia- ja
astmahaigetele.
Külm talveõhk, kuiv siseõhk
Astmahaige ülitundlikud hingamisteed reageerivad kargele
talveõhule ahenemisega. Määrav pole mitte külmakraad, vaid õhuniiskus. Mida
madalam on õhutemperatuur, seda vähem niiskust on sissehingatavas õhus.
Alumised hingamisteed ehk bronhid peavad sissehingatud külma ja kuiva õhku soojendama
ja niisutama ning vabanevad mediaatorid kutsuvadki esile hingamisteede
ahenemise. Seetõttu on ülioluline, et astmahaige hingaks nina kaudu. Pakasega
tuleks kanda spetsiaalset suud katvat näomaski. Eriline probleem astmahaigele
on sportimine talvekuudel, kus peale
külma õhu võib astmanähte süvendada ka kehaline pingutus. Kelgumäele või
suusa rajale minnes peab kindlasti kaasas olema astmahoo ravim.
Nii välisõhu madal õhuniiskus kui ka eluruumide kütmisest
tulenev kuiv ja kuum õhk põhjustavad nahakuivust ja -ärritust ning ägestavad
just talvel atoopilist nahapõletikku. Peale keskkonnatingimuste põhjustavad
talvel ekseemi ägenemist jämedad rõivakiud, tugev füüsiline koormus,
higistamine ja märg lumi. Seega vajab atoopiku nahk talvekuudel sagedamini
baaskreemide ehk niisutajatega kreemitamist. Vältida tuleb niiskete ja paljaste
kätega õue minekut. Abi on ka puuvillastest alusriietest ja puuvillastest
kinnastest villaste või sünteetiliste kinnaste all.
Atoopikule ja astmahaigele sobivad pigem jahedamad kui
üleköetud elu- ja tööruumid. Vältima peaks õhukonditsioneere. Siseruumide liiga
kuiv õhk suurendab hingamisteede põletike esinemissagedust, sest limaskestad
kaotavad niiskust, muutuvad kuivaks ja nende võime kõrvaldada hingamisteedesse
sattuvaid haigustekitajaid nõrgeneb. Seetõttu on mõnes kodus kütteperioodil
vaja õhku tehislikult niisutada. Õhuniisutajat kasutades on oluline jälgida, et
ruumiõhu suhteline niiskus jääks < 50%.
Viirusinfektsioonid ja astma ägenemine
Talvel sagenevad ka nohu ja köha ning ekslikult arvatakse,
et tegemist on külmetushaigusega. Põhjuseks on siiski hingamisteede
viirusnakkused. Lapsed põevad keskmiselt viis-kuus hingamisteede nakkust
aastas, enamasti ülemiste hingamisteede haigusnähtudega. Kas astmahaiged põevad
sagedamini viirusinfektsioone? Võib olla üllatav, kuid uuringutulemused
kinnitavad, et astmahaiged ei ole enam vastuvõtlikud viirusinfektsioonidele.
Kui tavaliselt põhjustab viirus ülemiste hingamisteede
haigusnähte, siis astmahaige hüperreaktiivsemad
ehk ülitundlikumad bronhid reageerivad viirusnakkusele ahenemisega, haigusnähud
on raskemad ja kestavad kauem. Veel ei ole teada, kas viirus mõjutab otseselt
astmahaige alumisi hingamisteid või on astmasümptomid põhjustatud ülemiste hingamisteede
põletikust vabanenud mediaatoritest. Imikutel ja väikelastel on raske, tihti ka
haiglaravi vajava astma ägenemise levinumaks põhjustajaks respiratoorne süntsütiaalviirus
(RSV). Peale RSV põhjustavad sagedamini astma ägenemist rino-, paragripi- ja
koronaviirused, harvem gripi- ja adenoviirused ning mükoplasma.
Viirusinfektsioonid ja vilistav hingamine väikelastel
Esimene astmahoog avaldub tavaliselt seoses viirusliku
hingamisteede põletikuga. iirusinfektsioonide
vallandatud astma tüüpi sümptomid on väikelastel väga sagedased. Igal viiendal
lapsel on esimeste eluaastate jooksul vähemalt üks kord kaasnenud hingamisteede
põletikuga kiuneid hingamisel. Siiski ei kujune paljudel lastel, kellel kaasneb
imikueas viirusinfektsiooniga vilistav hingamine, edaspidi astmat.
Miks põhjustab viirusinfektsioon ühel lapsel ainult kerge
ülemiste hingamisteede põletiku ja teisel raskete sümptomitega bronhide
ahenemise? Mida kitsamad on hingamisteed lapsel enne hingamisteede põletikku,
seda kergemini ahendab viiruse tekitatud põletik hingamisteid ja põhjustab
astmasümptomeid. Suuremaks sirgudes ei ilmne enam 60 protsendil lastest
viirustega seoses obstruktiivseid bronhiite, kui neil ei esine teisi astma
riskitegureid.
Kas viirusinfektsioonid põhjustavad astmat?
Viiruste roll astma tekkes pole veel päris selge. Tõestatud
on, et imikueas RSV-infektsioonist tingitud raske alumiste hingamisteede
põletiku põdemine põhjustab hilisemas lapseeas püsivat astmat. Kuid ka varases
eas põetud rinoviirusega kaasnevat vilistavat hingamist seostatakse astmasse
haigestumise suurenenud riskiga hilisemas lapseeas. Et mingi seos viiruste ja astma
tekke vahel siiski eksisteerib, viitab ka viimane diskussiooni tekitanud uuring.
Leiti, et astmasse haigestumise risk on suurem neil lastel, kes sündisid neli
kuud enne talvist viiruste kõrgperioodi. Siiski on võimalik, et viirused toovad
esile hoopis need lapsed, kellel on kopsude füsioloogiliste häirete ja/või immuunsüsteemi
häirete tõttu astmaks eelsoodumus.
Kuidas viirusinfektsioonide levikut ennetada?
Viirused levivad piisknakkusena. Tunduvalt sagedamini
levivad viirused aga otsesel ülekandmisel käte kaudu. Parim ennetusmeetod on
täita elementaarseid hügieeninõudeid: pesta sageli käsi sooja vee ja seebiga
ning vältida rahvarohkeid kohti. Et astmaatikutel ei jääks talverõõmud
nautimata, on viiruste hooajal oluline kinni pidada arsti määratud regulaarsest
astma põletikuravist.
Maire Vasar
TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog
TÜ dotsent
EPL Allergialeht nr 4
