1. Allergia nahatestid
Uuringumeetod
Uuringumeetod
Allergia nahatestidega püütakse leida haigust tekitanud allergeeni.
Kasutatakse standardiseeritud allergeene või toob patsient oma kodust (töölt) kaasa materjali (keemiline aine) testi tegemiseks.
Nahatestid tehakse patsiendi nahal kahtlusaluste allergeenidega
- haiguse vaibeperioodis;
- antihistamiinsete ravimite kasutamisest peab olema möödunud vähemalt 12-14 päeva
- hormoonravist peab olema möödunud vähemalt 1 kuu;
- kortikosteroidsalvide kasutamisest testi tegemise piirkonnas peab olema möödunud 1 kuu.
Kasutatakse standardiseeritud allergeene või toob patsient oma kodust (töölt) kaasa materjali (keemiline aine) testi tegemiseks.
Nahatestid tehakse patsiendi nahal kahtlusaluste allergeenidega
- haiguse vaibeperioodis;
- antihistamiinsete ravimite kasutamisest peab olema möödunud vähemalt 12-14 päeva
- hormoonravist peab olema möödunud vähemalt 1 kuu;
- kortikosteroidsalvide kasutamisest testi tegemise piirkonnas peab olema möödunud 1 kuu.
Testid tehakse torke-, nahasisese- või aplikatsioonimeetodil.
Torke e. Prick testide abil on võimalik välja selgitada hingamisteede või naha allergiahaiguste põhjuseks olevaid allergeene.
Allergilise kontaktdermatiidi diagnoosimiseks ja põhjuse väljaselgitamiseks tuleb teha epikutaan e. aplikatsioonitestid.
Intrakutaan - ehk nahasisese testi abil on võimalik välja selgitada hingamisteede või naha allergiahaiguste põhjuseks olevaid allergeene.
Näidustused torke- ja nahasise testi teostamiseks:
- nohu – aastaringne, sesoonne,
- kopsuastma,
- nõgestõbi, Quincke ödeem,
- allergiline dermatiit,
- atoopiline dermatiit,
- ravimallergia,
- allergilised reaktsioonid putukate hammustustele.
Torketesti ja nahasise testi teostamise vastunäidustused:
- allergia ägenemine,
- palavikuga kulgev äge haigus,
- reuma aktiivses faasis,
- tuberkuloos aktiivses faasis,
- epilepsia,
- onkoloogilised haigused,
- vaimuhaigused,
- raske südamepuudulikkus,
- rasedus.
- allergia ägenemine,
- palavikuga kulgev äge haigus,
- reuma aktiivses faasis,
- tuberkuloos aktiivses faasis,
- epilepsia,
- onkoloogilised haigused,
- vaimuhaigused,
- raske südamepuudulikkus,
- rasedus.
Torke e. Prick testid tehakse
patsiendi käsivarre siseküljele, kuhu kantakse tilk erinevate allergeeni lahust
ja läbi tilga vigastatakse nahka spetsiaalse lansetiga 1 mm sügavuseni.
Tulemust hinnatakse 20 minuti pärast. Positiivse tulemuse korral tekib
torkekohale kubel ja punetus, mille läbimõõtu hinnatakse mm-tes. Patsient võib
tunda ka sügelust testi piirkonnas. Kubel ja punetus kaovad ligikaudu tunni aja
möödudes olenevalt reaktsiooni suurusest. Alati tehakse ka kontrolltestid
füsioloogilise lahuse ja histamiiniga. Positiivne histamiini reaktsioon on naha
reaktiivsuse näitajaks.
.jpg)
Intrakutaan - ehk nahasisese testid tehakse patsiendi käsivarre siseküljele. Kõigepealt puhastatakse
nahk alkoholilahusega, seejärel süstitakse nahasisesi 0,05 ml erinevate
allergeenide lahust. Süstekohale moodustub kubel. Tulemust hinnatakse 20 minuti
pärast. Positiivse tulemuse korral tekib süstekohal kubel ja punetus, mille
läbimõõtu hinnatakse mm-tes. Patsient võib tunda sügelust testi
piirkonnas. Kubel ja punetus kaovad ligikaudu tunni aja möödudes olenevalt
reaktsiooni suurusest. Alati tehakse ka kontrolltestid füsioloogilise lahuse ja
histamiiniga. Positiivne histamiini reaktsioon on naha reaktiivsuse näitajaks.
.jpg)
Kõrvaltoimeid esineb väga harva.
Prick testi ja nahasisese testiga võivad eriti kõrgelt sensibiliseeritud patsientidel järgneda tugevamalt väljendunud allergilised reaktsioonid, mis tulevad esile reeglina 20 minuti jooksul peale allergeeni manustamist. Mõõduka üldreaktsioonina võib tekkida silmade sügelemine, nohu või köha. Üksikjuhtudel võib esineda õhupuudus, nõgestõbi, Quincke ödeem. Ekstreemsetel juhtudel anafülaktiline ðokk.
Aplikatsioonitesti puhul võib tekkida ärritusreaktsioon testplaastri või testkambri materjalile või "ärritatud naha" ehk "vihase selja sündroom".
Prick testi ja nahasisese testiga võivad eriti kõrgelt sensibiliseeritud patsientidel järgneda tugevamalt väljendunud allergilised reaktsioonid, mis tulevad esile reeglina 20 minuti jooksul peale allergeeni manustamist. Mõõduka üldreaktsioonina võib tekkida silmade sügelemine, nohu või köha. Üksikjuhtudel võib esineda õhupuudus, nõgestõbi, Quincke ödeem. Ekstreemsetel juhtudel anafülaktiline ðokk.
Aplikatsioonitesti puhul võib tekkida ärritusreaktsioon testplaastri või testkambri materjalile või "ärritatud naha" ehk "vihase selja sündroom".
2. Spirograafia ja bronhodilataatortest
Uuringumeetod
Uuringumeetod
Spirograafia (SPG) abil hinnatakse kopsu mahtu ning hingamisteede
läbitavust forsseeritud hingamisel. Tegemist on esmase kopsufunktsiooni
uuringuga, peamise uuringuga selliste levinud haiguste, nagu astma ja
kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.
Vastunäidustused
Vastunäidustused SPG-ks puuduvad. Arvestama peab aga seda, et uuringu tulemus sõltub oluliselt uuritava koostöövõimest ja pingutusest. Diagnostilise väärtusega tulemust ei ole võimalik saada kehva üldseisundiga patsientidel, tugeva köhaärrituse korral ning haigetel, kel sügav hingamine põhjustab valu.
Enne spirograafiat ei tohi uuritav olla kasutanud:
· lühitoimelisi bronhilõõgasteid 6 tundi enne uuringut,
· pikatoimelisi bronhilõõgasteid 12 tundi enne uuringut.
Uuringu teostamine
Uuringu käigus mõõdetakse maksimaalse sügavuse ja kiirusega sisse-ja
väljahingamist. Selline hingamine nõuab aktiivset patsiendi poolset
osavõttu uuringust. Patsiendi nina suletakse näpitsatega, palutakse võtta tal
hingamiseks huulik suhu ja lastakse tal harjutada suletud ninaga läbi suu ja
huuliku hingamist. Selle juures tuleb olla tähelepanelik, et huuled oleksid
ümber huuliku korralikult suletud nii, et kogu hingamine käiks ainult läbi
huuliku. Algul palutakse patsiendil hingata mõned korrad tavaliselt, ilma
pingutuseta. Siis annab spirograafiaõde korralduse sügavalt ilma kiirustamata
maksimaalse sügavusega sisse hingata. Kui kopsud on maksimaalselt õhku täis,
tuleb jõuliselt, maksimaalse kiirusega täiesti lõpuni välja hingata (min. 6
sekundit). Oluline on väljahingamise järsk algus. Sellist hingamist korratakse
seni, kuni saadakse vähemalt kolm sarnast tulemust.
Arvuliste näitajate hindamiseks võrreldakse neid antud isikule vastavate normväärtustega.
Arvuliste näitajate hindamiseks võrreldakse neid antud isikule vastavate normväärtustega.
.jpg)
Kui esialgne SPG viitab hingamisteede obstruktsioonile, hinnatakse BD-testi abil obstruktsiooni spastilist komponenti. Selleks antakse patsiendile sisse hingata bronhide silelihaseid lõõgastavat ravimit. Seejärel tehakse uus SPG.
Võimalikud tüsistused ja ohud
Uuring eeldab pingutust, mis võib uuringu käigus valmistada ebameeldivust. Võib esineda pearinglust, nõrkust, hingamisraskust, köharefleksi vallandumist, survetunnet rinnus. Bronhodilataatortestiks kasutatav bronhilõõgasti võib põhjustada värina tunnet, mis ei ole ohtlik ning möödub iseenesest mõne tunni jooksul.
Patsient saab uuringu tulemuse, spirogrammi, kätte 10 minuti jooksul pärast
uuringut.
