Igale ravimile oma aeg



Kui võtad rohtu õigel ajal, võib selle mõju olla kümme korda suurem kui tavalise kolm korda päevas manustamise puhul. 

Haiguste ja biorütmide koosmõju uuriv kro­nomeditsiin on jõudnud järeldusele, et ravi­mi efektiivsus sõltub paljugi just sellest, mil­lise biopäevi tsükli millises faasis see on võetud. Praeguseks on inimese organismis avastatud umbes 500 biopäevi eri tasanditel: rakkudes, kudedes, organites. Need rütmid kestavad tuhandikest sekunditest kuni mit­mete aastateni. Eri inimestel on need erinevad ja tänapäeval arvatakse, et päevase aktiivsuse rütm on geneetiliselt määratud ning elu jooksul see ei muutu.

Kuigi arstid veel inimese isiklikest biorütmidest sõltuvat ravi ei määra, on mõnede ravimigruppide efektiivsuse ja tarvitamisaja seost juba uuritud. Nende arstimite mõju sõltub ööpäevasest rütmist, mille kestus on 24 tundi, mõnedel inimes­tel ka 22-28 tundi. Sellises rütmis töötavad neerud, neerupealised, kilpnääre, samuti transporditakse analoogses rütmis maksast verre glükogeeni.

 

Hommik

 

Kõige rohkem on kronomeditsiinis uuritud hormoonide tootmist. Kindlaks on tehtud parimad hormoonpreparaatide tarvitamise ajad. Näiteks võib tuua glükokortikoidid, mida määratakse põletikuliste haiguste, bronhiaalastma raskete vormide ja mõnin­gate allergiate korral. Nende preparaatide puhul on väga oluline arvestada, millises rütmis organism ise glükokortikoidhor­moone sünteesib.

Hormoonide tootmine suureneb öösel, kell 6-7 hommikul saavutatakse maksi­mum. Pärast seda hakkab nende tase veres langema ja kuni õhtuni jääbki madalaks. Selleparast soovitataksegi hormoontab­lette võtta hommikul vara, et mitte rikkuda enda hormoonide rütmi. Doosi võib jagada ka nii, et umbes 80% võtta vara hommikul ja ülejäänud kella 11-12 ajal. Sellises rütmis töötab näiteks ka kilpnääre.   
       
Päeva esimesel poolel on soovitatav annustada selliseid südamepreparaate nagu beetablokaatorid, ja kui neid peab tarvitama kaks korda päevas, siis tasuks suurem doos võtta hommikul ja väiksem õhtul. Kuna meie süda töötab tavaliselt aeglasemalt õhtul ja öösel ning kiiremini hommikul ja päeval, siis on ka südameravimeid mõt­tekas võtta õhtul väiksem doos, et mitte aeglustada südamerütmi rohkem kui vaja.

Päev

 

Allergiavastaseid antihistamiine soovi­tatakse jällegi võtta päeva teisel poolel, sest siis on organism palju vastuvõtlikum histamiinile, mida organism toodab ja mis tekitabki allergianähte - löövet, nõgestõbe, turseid. Nii tabad kaks kärbest ühe hoobiga - suurendad ravimi efektiivsust ja vahen­dad preparaadi kõrvalmõjude ohtu.

Õhtu

 

Paljud naised kannatavad rauavaeguse all: väsimus, nõrkus, südame-vereringe prob­leemid ja muutused limaskestas on vaid osa sümptomitest. Kuna raua ülejaak võib oma­korda põhjustada tõsiseid kahjustusi, peaks silmas pidama, et hemoglobiini aktiivne süntees toimub organismis õhtuti, mistõttu peaks ka rauapreparaate võtma päeva teisel poolel. Päevasel ajal ei jõua organism rauda lõplikult omastada ja võib põhjustada kõr­valtoimeid. Kuid liha tasub süüa just päeva esimesel poolel, sest toiduainega organism sattunud raua omastamine -ja verre imendu­mine võtab kauem aega.