Kui
võtad rohtu õigel ajal, võib selle mõju olla kümme korda suurem kui tavalise
kolm korda päevas manustamise puhul.
Haiguste ja biorütmide
koosmõju uuriv kronomeditsiin on jõudnud järeldusele, et ravimi efektiivsus
sõltub paljugi just sellest, millise biopäevi tsükli millises faasis see on
võetud. Praeguseks on inimese organismis avastatud umbes 500 biopäevi eri
tasanditel: rakkudes, kudedes, organites. Need rütmid kestavad tuhandikest
sekunditest kuni mitmete aastateni. Eri inimestel on need erinevad ja
tänapäeval arvatakse, et päevase aktiivsuse rütm on geneetiliselt määratud ning
elu jooksul see ei muutu.
Kuigi arstid veel
inimese isiklikest biorütmidest sõltuvat ravi ei määra, on mõnede ravimigruppide
efektiivsuse ja tarvitamisaja seost juba uuritud. Nende arstimite mõju sõltub
ööpäevasest rütmist, mille kestus on 24 tundi, mõnedel inimestel ka 22-28
tundi. Sellises rütmis töötavad neerud, neerupealised, kilpnääre, samuti
transporditakse analoogses rütmis maksast verre glükogeeni.
Hommik
Kõige rohkem on
kronomeditsiinis uuritud hormoonide tootmist. Kindlaks on tehtud parimad
hormoonpreparaatide tarvitamise ajad. Näiteks võib tuua glükokortikoidid,
mida määratakse põletikuliste haiguste, bronhiaalastma raskete vormide ja mõningate
allergiate korral. Nende preparaatide puhul on väga oluline arvestada,
millises rütmis organism ise glükokortikoidhormoone sünteesib.
Hormoonide tootmine
suureneb öösel, kell 6-7 hommikul saavutatakse maksimum. Pärast seda hakkab
nende tase veres langema ja kuni õhtuni jääbki madalaks. Selleparast
soovitataksegi hormoontablette võtta hommikul vara, et mitte rikkuda enda
hormoonide rütmi. Doosi võib jagada ka nii, et umbes 80% võtta vara hommikul ja
ülejäänud kella 11-12 ajal. Sellises rütmis töötab näiteks ka kilpnääre.
Päeva esimesel poolel on
soovitatav annustada selliseid südamepreparaate nagu beetablokaatorid, ja kui
neid peab tarvitama kaks korda päevas, siis tasuks suurem doos võtta hommikul
ja väiksem õhtul. Kuna meie süda töötab tavaliselt aeglasemalt õhtul ja öösel
ning kiiremini hommikul ja päeval, siis on ka südameravimeid mõttekas võtta
õhtul väiksem doos, et mitte aeglustada südamerütmi rohkem kui vaja.
Päev
Allergiavastaseid antihistamiine soovitatakse jällegi
võtta päeva teisel poolel, sest siis on organism palju vastuvõtlikum
histamiinile, mida organism toodab ja mis tekitabki allergianähte - löövet,
nõgestõbe, turseid. Nii tabad kaks kärbest ühe hoobiga - suurendad ravimi
efektiivsust ja vahendad preparaadi kõrvalmõjude ohtu.
Õhtu
Paljud naised kannatavad
rauavaeguse all: väsimus, nõrkus, südame-vereringe probleemid ja muutused
limaskestas on vaid osa sümptomitest. Kuna raua ülejaak võib omakorda
põhjustada tõsiseid kahjustusi, peaks silmas pidama, et hemoglobiini aktiivne
süntees toimub organismis õhtuti, mistõttu peaks ka rauapreparaate võtma päeva
teisel poolel. Päevasel ajal ei jõua organism rauda lõplikult omastada ja võib
põhjustada kõrvaltoimeid. Kuid liha tasub süüa just päeva esimesel poolel,
sest toiduainega organism sattunud raua omastamine -ja verre imendumine võtab
kauem aega.