Timuril (38a) oli esimene allergiahoog 5aastaselt. Tekkis see tolmust, õitsvatest taimedest või kassikarvadest, seda 33 aastat tagasi ei uuritud. Kahekümne aasta eest hakkasid aga pihta rasked hinge matvad haiguspuhangud, mille algkollet võis juba kindlalt oletada: nii kui Timur tunnikese mõne kassi- või koeraomanikust sõbra pool viibis, olid tal kaks-kolm kuud bronhid põletikus. Sõprade seas pilli- ja laulumehena tuntud seltskonnahing nagu ta oli, pühkis silmi, luristas nina ja kähistas vaevaga sõna suust, mis seal siis laulust rääkida. Isegi siis, kui tuba oli pestud ja tuulutatud ning koer ammu kõrvaltuppa peidetud, tundis ta tuttavat ebameeldivat aistingut - hakkab pihta...
Et allergiat põhjustavate välistegurite nimistu on väga pikk, ütleb või seegi, et edaspidi sai Timur ägeda haiguspuhangu oma ämma-äia vana talumaja õhustikust. Asi läks niikaugele, et öösel, kui teised kambris magasid, püstitas tema endale telgi õuele. Arstid kirjutasid tablette ja süste, aga nende mõju oli lühiajaline. Ka inhalaator, mis kogu aeg käepärast oli, ei aidanud kuigi pikalt. Alles seejärel, kui doktor Zoja Gabovitsh oli pärast igakülgset allergiataluvuse väljaselgitamist alustanud homöopaatilise raviga, tundis mees, et tervis hakkab paranema. "Pärast neli kuud kestnud ravi uue programmi järgi istusin õhtu otsa sõbra pool koera kõrval, tinistasin kitarri ja laulsin. Viimased pool aastat pole isegi homöopaatilisi ravimeid võtnud, kui ämma-äia talus olen," ütleb mees.
27. novembril istus Timur aga jälle erakliiniku CoLeGa direktori doktor Gabovitshi kabinetis. Firma ruumidesse, kus ta tislerina töötab, oli ilmunud kodutu kass... ja jälle hakkas tervis käest minema. Homöopaadi juurde immuunsüsteemi korda seadma tuli ta, nagu patsiendid sageli, alles siis, kui viimane häda käes: Ameerika-reis ees, aga bronhiit jälle kallal. Ajakirjaniku silme all, Voll-aparaadi andurid peos, mõõdeti nüüd mehe taluvust allergeenidele ja määrati homöopaatilised preparaadid.
"Inimese igal organil on oma korrespondentpunkt, mille kaudu saame jälgida, kuidas neis organeis energia tsirkuleerib. Energiat saab aga inimene kosmosest, meid ümbritsevast loodusest, toidust," selgitab doktor Gabovitsh.
Tohter teeb ettepaneku ka minul oma elundite jaksu kontrollida. "Sapiteed ja maks on ärritatud," oskab ta silmapilgu jooksul näitude järgi öelda. "Maks ei ole võimeline seda kõike, mis te süüa ahmite, läbi töötama. Ja endokriinsüsteem, mis reguleerib meie ainevahetust, ei ole korras." Avaldan arvamust, et täitsa usutav. Mille peale tohter vastu: "See, mis teie usute, ei ole üldse vajalik. Kui kõik organid ja endokriinsüsteem ülevalt alla ei saa korralikult energiat ja õhutada, on halvasti. Ja vaadake, lümfisüsteem - kanalisatsioon - on teil ka halb."
Nigelavõitu näitude järgi joonistatakse minu aurogramm, mis ühel tublil ja tervel inimesel peaks olema peaaegu kanamuna sarnane ellips. Ka minul on ta pisut muna moodi, ainult et sissepoole mõlkis ja nukeline nagu pärast kõva koksimist.
Doktor Gabovitsh joonistab maja: "Vundamendi pärime oma vanematelt, seinte vahel asuvad seedeelundid, mis toodavad toidust energiat, katus pea kohal on aga inimse aura või bioväli. Kui katus lekib, saab kahju kogu maja ja vesi või rämps jõuab ka vundamendini. Kõik sümptomid - köha, sügelemine, haavad, valu, turse, depressioon - on organismi appikarje ja katse end "prahist" päästa. Mis teeb sel puhul koolimeditsiin? Lõikab ära, annab keemilisi preparaate või antibiootikume, antidepressante, hormoone. Aga prügi koguneb ikka ja pressib välja kusagilt mujalt.
"Mis on vaja selleks teha, et maja korda saada?" küsib tohter minu käest nõudlikult. "Nooh, nooh?" upitab ta mulle sõnu suhu. Issver, mida küll? ponnistan arvata. No ehk... võibolla tolmuimeja. Oh issake, see läks mul täitsa aia taha! Hoopis katuse peaks ära parandama.
Vahepeal üritan üht-teist küsida, aga hoopis tohter ise esitab küsimuse: on selge? Mmmmh! - üritan ebamäärast jaatust, aga saan riielda: mis mmmmh? Kas on selge? Ega ei ole küll, aga kus ma seda öelda tohin.
Veel pikalt arutame katuse katmist, olgu või kilekoti, olgu või tüki papiga, korteri koristamist ja keldri kuivatamist. Ja mulle näib, et ma ei istugi enam anestesioloog-reanimatoloogina 30 aastat Tõnismäe ja Pelgulinna haiglas töötanud ja meditsiinikandidaadi kraadi kaitsnud arsti kabinetis, vaid elamu-remondivalitsuses. Lõpuks, pärast järjekordset küsimust "Saate aru?" jõuame tsakradiagnostikani ("Peaenergiakanalist kasvavad välja harukanalid nagu lootoslille juured, mis avanevad koonusekujuliselt aurakehade pinnale - neid nimetatakse tsakrateks ehk energiakeskusteks" - Luule Viilma "Ellujäämise õpetus").
Vaatame minu nukelist aurogrammi eestpoolt, mis olevat olevik, ja tagantpoolt, mis olevat minevik. Minu väeti silme läbi paistab mu minevik üsna priske ja ümar, olevik aga küll suurem asi pole.
"Iga tsakra on seotud konkreetse endokriinnäärmega, konkreetsed organid, konkreetsed emotsioonid," teatab tohter ja ütleb, et vaadaku ma pärast doktor Viilma raamatust järele. "Esimene baasis-tsakra, näete, on teil kahel pool. On selge?" Ta näitab skeemil südame-, kõri- ja "alttsakrat" ning kolmanda silma asukohta ja soovitab Luule Viilma raamat osta, et järgmine kord lihtsate asjade selgitamisele mitte aega raisata.
Kolmandik patsientidest tulevat doktor Gabovitshi kliinikusse ebamäärase vaevaga, et lihtsalt "halb on olla." Kõik läbi käidud röntgenid, kardio- ja tomogrammid aga näitavad, et viga pole kuskil. Alles siin tehakse Voll-meetodiga selgeks, et inimesel on raske energia tasakaalu häire. Selle info tasemel alustatakse homöopaatilist ravi, mis parandab, aga ei vigasta organismi.
"Meie esimene etapp on katus parandada, korter koristada ja kelder kuivatada," läheb tohter lõpuks jälle ehitusteemadele. Siis paneb ta oma nõiduslikule aparaadile testplaadi, testplaadile preparaadi, mille toime mu rikkis ihule arvab ta oma neljasaja ravimi hulgast parima. Piiksatan, et mis põhimõttel testmeetod töötab. See on Voll-meetod ja rohkem pärida pole vaja. "Kas te ultraheli kohta küsite, et kuidas see töötab? Panen siia preparaadi ja küsin teie targalt organismilt, mille kolmas silm on vigastatud, kas see preparaat aitab. Selge?!" Mmmmh! Aparaadi seier näitabki kohe esimese pilli sobivust nii mu kolmanda silma, kõritsakra, südametsakra kui ka kolme alumise nässus tsakra praavitamiseks.
On kõik korras? - küsitakse ja mina jaatan kuulekalt. "Tähendab, see preparaat teile sobib. Aga selle "kilekotiga" parandasime vaid teie katust. Nüüd näitan, kuidas te korterit koristate..."
Homöopaatia
Lõpetaksin visiidi doktor Zoja Gabovitshi erakliinikusse tema enda sõnadega homöopaatiast:" Homöopaatilised preparaadid toimivad sarnasuse printsiibil, töötades omamoodi resonaatoritena haiguse lainel, mõjudes organismi harmooniat taastavalt, mis materiaalsetes doosides kutsub esile haiguse, mürgitab või isegi tapab, see mikroskoopilistes kogustes ravib... Nii keerulist süsteemi nagu inimene saab adekvaatselt mõjutada ainult meile omaste ja sarnaste vahenditega, mis sisaldavad reguleerivat toimet mittemateriaalsel, energeetilisel tasandil... Kahtlemata nõuab igasugune ravi inimese tõsist soovi olla terve, palju tööd ning patsiendi ja arsti vastastikust mõistvat koostööd." (Avenüü, kevad 1999).
Vastastikuse mõistva koostööni mina ei küündinud. Aga härra Timur lahkus kliinikust vägagi tänuliku ja rõõmsa näoga ning paar teist patsienti, keda küsitlesin, ütlesid CoLeGa kliiniku ravi kohta vaid häid sõnu.
JUTA ÜTS
